Ige-kestev Saaremaa

PÄRANDMAASTIK: Kalvar Ige on Kõkvere kinnikasvanud rannikul taastanud sajanditaguse hiilguse.  Foto: MAANUS MASING

PÄRANDMAASTIK: Kalvar Ige on Kõkvere kinnikasvanud rannikul taastanud sajanditaguse hiilguse.
Foto: MAANUS MASING

Ida-Saaremaa kõige kaugema tipu rannaäärt kinnikasvamisest säästnud Kalvar Ige on Mati Martinsoni järel teine saarlane, kes pälvis Eesti looduskaitse teenetemärgi.

 

Väikese väina ääres kilomeetrite viisi mereranda kadakast ja pilliroost puhastanud ettevõtja Kalvar Ige räägib 15 aasta pikkusest maahooldajatööst, et teeb seda kõike hobi korras. Kõigepealt võttis ta hobusekasvatajana ette oma pere maad ja seejärel hakkas tõelise kollektsionääri kirega mööda Kõrkvere mereäärt maid juurde ostma ning neid järjest puhtaks rookima.

Kui alguses olid loomadele lisaks võsalõikur ja mootorsaag, siis nüüd on tehnikaparki lisandunud purustusniidukid, traktorid ja roomikekskavaator. Saag ja võsalõikaja on jäänud pigem peene lihvi andmiseks. Enam kui 300 hektaril laiuv hooldatav ala on muutunud nii töömahukaks, et üksi hakkama saada pole võimalik. Lisaks alalisele tööjõule tuleb aeg- ajalt kasutada ka hooajatöölisi. Kalvari oma õlul on heinatöö ja kogu tegevuse organiseerimine.

Kui seni oli tänu Kalvari tööle tekkinud kaunis mereäär avalikkuse eest varjul, siis nüüd on mees nõuks võtnud vaated ka möödasõitjate pilgule avada. Kübassaare tee äärest võtab ta maha kadakaid ja puurinnet, avades seni nagu tunnelis kulgenud teelõigult toreda vaate merele.

Kilomeetrite pikkuselt puhtaks söödud rand on teatrikeelt kasutades nagu pika prooviperioodiga lavastus, mis on nüüd eesriide tõusmiseks valmis. Kübassaarde suunduva kruusatee äärest avaneb alates eelmisest sügisest järjest uusi vaateid aastate jooksul puhtaks tehtud rannikule ja selgi suvel-sügisel on plaanis mahukad raietööd.

Pole moeasi

Kalvar usub, et maahooldus pole asi, mida tehakse kellegi eeskujul või kellestki innustatuna. “Igaüks mõtleb, kas tal kannatab teha ja kas ta tahab teha. Ma ei usu, et selliseid asju moepärast tehakse.”

Pidulikku jutuvada ega ilukõnet Kalvar Ige suust ei kuule. “Teen lihtsalt seda, mis mulle meeldib,” selgitab ta oma tegutsemismotiivi. “Ütleme nii, et ma olen sellega, mis on mu ümber, rahul – see on ilus.”

See, kui palju loomi või niitmist hooldamisel kasutada, sõltub Kalvari hinnangul natuke ka kõhutundest. Ilu on vaataja silmades ja igaühel on mingid omad tõekspidamised, mida aitavad tasakaalustada maahooldusspetsialisti nõuanded. “Kui sa tahad toetust saada, siis sa pead mängima nende reeglite järgi, sest keegi ei tee sulle toetuse saamist kohustuslikuks,” leiab Kalvar, lisades, et maahooldaja, kes ei soovi nõudeid täita, ei peaks ka toetust tahtma.

Praegu on Kalvar Igel hooldamisel-taastamisel kokku 300–400 ha maid. Pole välistatud, et tulevikus lisandub maid veelgi, aga ainult samast piirkonnast, et tegevust mitte killustada. Viimased taastamistööd käisid sügisel koostöös projektiga “LIFE to alvars”, ühtekokku raiuti Arju lahe ääres võsast välja 40 ha pärandkooslust. See oli tõeliselt kinnikasvanud paik, kuhu viimastel aastakümnetel pole peale jahimeeste keegi eriti sattunud. Nüüd on kunagine kultuurmaastik inimsilmale täies alastuses nähtavaks muudetud, valikuliselt jäeti püsti vaid õunapuud ja pihklakad ning mõni huvitavam kuusk või mänd.

Pealinnast pärit poisina armastas Kalvar Ige suviti käia isa kodukohas Kõrkveres, kus looduses veedetud aeg läks alati asja ette. Rannakarjamaade hooldamine on looduse kohta nii mõnegi tarkuse lisaks õpetanud, aga avastamist leidub sellegipoolest veel palju.

Väikse väina ääres ühel hooldatud rannalõigul on koha sisse võtnud sajad lagled. “Mulle meeldib see pilt ja mulle meeldib seesama pilt ka sügisel, kui linde on veel palju rohkem,” räägib maahooldaja elevil pilgul autoaknast toimuvat seirates. See, kuidas kõik on kõigega seotud, on siin puust ja punaseks tehtud. Pole keeruline mõista, kuidas tänu selle konkreetse mehe vaimustavale tööle leidub nendel lindudel inimtegevusest kitsaks litsutud maamunal paik, kus rändel olles puhata ja kosuda.

Kodukant on kallis

Kõige armsam ongi Kalvarile kodukant Kõrkvere. Ilusaid ja omapäraseid kohti leidub mujalgi Saaremaal, näiteks Vätta poolsaarel või Sõrves. Terve Saaremaa rannik on tegelikult omal moel küllaltki huvitav. “Iga piirkond on millegi poolest erinev ja ei saagi täpselt aru, mis on teistmoodi, aga pilt on hoopis teine,” räägib Kalvar.

Milline peab olema meri, et ta hinge kosutaks, sõltub paljuski inimese meeleolust. Väga ilus on peegelsile või õrna virvendusega meri. Tormine meri on võimas, suurte lainete ja valge vahuga. Kaunid on meeldivad suveõhtud ja õrnade miinuskraadidega päikselised sügispäevad enne lume tulekut.


KOMMENTAAR

“LIFE to alvars” projektijuht Annely Esko:

Kalvar Ige on poollooduslike koosluste taastamiseks asunud kaasa lööma keskkonnaameti projektis “LIFE to alvars”. Koostöö temaga on olnud ladus ja viljakas.

Projekti raames on Kalvar juba taastamistööd läbi viinud 15 hektaril Kübassaare poolsaarel asuvatel loopealsetel. Lisaks on töid alustatud veel samasuurel alal.

Tööde kvaliteet on väga hea, on näha, et Kalvaril on juba pikaajaline kogemus nii taastamise kui ka alade hooldamise osas. Ta mõtleb kaasa ja vajadusel küsib nõu.

On näha, et ta ei tee tööd lihtsalt töö pärast, vaid tal on ka pikaajalisem visioon, kuidas piirkonna maastik võiks tulevikus välja näha.

Poolsaare rannaniidud on juba pikemat aega karjatamises olnud ja pilliroog on Kalvari juhtimisel veiste ja hobuste poolt edukalt rannaniidult tõrjutud. Taastatavad loopealsed liidavad juba karjatamises olevad alad ühtseks tervikuks ja kogu ala näeb oluliselt parem välja.

Töö tulemusena suureneb ka alade liigirikkus ja looduskaitseline väärtus. Seda kõike on mõnus nautida nii endal kui ka külalistel, kellele selles piirkonnas ratsamatku korraldatakse.

Keskkonnaameti maahooldusspetsialist Piret Sepp:

Kalvar Ige hooldatavad poollooduslikud kooslused asuvad Pöide vallas Väikese väina hoiualal ja Kübassaare maastikukaitsealal. Peamiselt on esindatud rannaniidud ja loopealsed.

Kalvari alade puhul hakkab hästi silma kõrge majandamiskvaliteet. Kuigi karja- ja heinamaid on palju ja osa neist on päris suured, on alad siiski hoolikalt taastatud ja esinduslikult hooldatud.

Koostöö Kalvariga on sujunud hästi. Kuna poollooduslike koosluste säilimisel on väga oluline inimese kaasabi, siis on Kalvari hea omadus see, et ta on valmis asju läbi arutama, leidmaks ühist sobivat lahendust. Ja mida lubab, selle teeb ka ära.

Tema puhul ei pea kunagi muretsema, et ta taastab mõne rannaniidu või loopealse lohakalt või poolikult. Oma lapsepõlvemaade ja kodu ümbrusse suhtub ta suure hoole ja tähelepanelikkusega.
Seeläbi saavad ka kõik teised nautida suurepäraseid loodusvaateid ning meie loodus on mitmekesisem.


Esimesena tunnustatud Mati Martinsonil märk seni kätte saamata

2014. aastal esimese saarlasena Eesti looduskaitsemärgi pälvinud Sõrve linnuvaatleja Mati Martinson ei ole seni oma auhinda veel kätte saanud.

Mati Martinson ütles, et omal ajal jäi tal märgile Tallinna järele minemata ning keegi pole seda talle ka Saaremaale kätte toimetanud. Kus märk praegu asuda võiks, Martinson ei tea.

“See on juba ametnike rida see mulle kätte toimetada,” arvas ta.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ütles, et Mati Martinsoni märk ja tänukiri on hoiul keskkonnaministeeriumis.

“Oleme jätkuvalt tahtnud Matile märgi pidulikult üle anda just looduskaitsekuu avamisel, kuid mõistetavalt on Saaremaalt Tallinna kiirel kevadisel ajal keeruline tulla, mistõttu ei ole me saanud kahel viimasel looduskaitsekuu avamisel märki Mati Martinsonile üle anda,” rääkis Lamp.

Et olukord lahendada ja mitte ootama jääda järgmist kevadet, plaanib keskkonnaministeerium tänavuse suve hakul laureaadile märgi Saaremaale kohale toimetada. Eesti looduskaitsemärgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Alates 2011. aastast väljaantav looduskaitsemärk kujutab tammelehe – looduskaitse sümboli – kontuuri ja on valmistatud hõbedast.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 683 korda, sh täna 1)