Kaal ei ole ammu enam ainuüksi kaalumiseks

LIHTNE: Kokk Juss Lindmäe kaal on funktsioonidelt täiesti tavaline köögikaal. Vaid raskust kannatab rohkem.  MAANUS MASING

LIHTNE: Kokk Juss Lindmäe kaal on funktsioonidelt täiesti tavaline köögikaal. Vaid raskust kannatab rohkem.
MAANUS MASING

Kaal on tehnikavidin, mis on pea igas kodus olemas. Kaaluda on ikka vaja – olgu siis iseennast, toitu või midagi teist ja kolmandat. Kaalud ei piirdu tänapäeval kaugeltki enam vaid kilode ja grammide näitamisega.

“Eks ikka on inimesed tulnud kaalu tagasi tooma, kuna see ei näita selliseid numbreid, mida peaks,” naerab Kalvi Trei Euronicsi poest. Võta nüüd kinni, kas olid patareid tühjad või ei olnud kaalu näidatavad numbrid vastuvõetavad.

Kaal on vajalik

Kodumajapidamises on igapäevases kasutuses kahte sorti kaalud: köögikaalud ja kaalud, millega iseend kaaluda.

Kalvi Trei ütleb, et köögikaalude ostmisel mingit trendi ei paista olevat. See ostetakse, kui sisustatakse uut kööki või kodu, ja siis võetakse muude köögiriistade kõrval ka kaal. Köögikaal on olemas ka igal  tragil hobikokal. Teada on, et koogitaignasse tunde järgi jahu, võid ja suhkrut lisades ei pruugi tulemus kõige parem tulla. Ikka on vaja kaaluda. Või mõõta. Või teha mõlemat.

Restorani KuKuu vanemkokk ja ametikoolis kokkasid koolitav Juss Lindmäe soovitab toitu tehes kaalu kasutada. Siis on suurem lootus, et tulemus tuleb selline, nagu peab. Lindmäe toonitab, et kindlasti ei saa kõiki vedelikke ja kuiv-
aineid ühe mõõduga võtta. Vee ja piima 1 kilogramm ei ole  sama palju milliliitreid. Ka detsiliitris jahus ja suhkrus on grammide kogus erinev.

Selle kindlaks tegemist tänapäevased moodsad kaalud ka võimaldavad. Tasub märkida, et kui muud kaalutüübid on olemas ka mehaanilistena, siis köögikaalud on üldiselt digitaalsed. Kaalud erinevad peamiselt funktsioonide poolest. Kõige lihtsamad köögikaalud on sellised, mis näitavadki vaid gramme ja kilogramme. Enamikul kaaludel on võimalik kaalule eraldi märku anda, et näidaku, kui suur on taara mass ja kui suur kaalutava toiduaine mass. Paljudel kaaludel on mõõtekauss ehk taara kaasas ning kaaluplaadi asemel ongi kauss. Ammutad kausiga jahukotist jahu ja taara on kaalu eelarvestatud. Kaalule pole vaja midagi topelt selgitada.

OnOff elektroonikapoe juhataja Siim Nurja näitab, et mõnel kaalul on võimalik vedelike kaal milliliitriteks ümber arvestada. Kaalude juures peetakse oluliseks ka grammitäpsust. Köögikaalud näitavad enamasti ühegrammise täpsusega, aga parematel kaaludel on täpsuseks ka 0,1 grammi. Näiteks on spetsiaalne lusikakujuline kaal, mis ongi väikeste koguste täpseks mõõtmiseks.

Kuid nagu tänapäeval ikka, ei piirduta tehnikavahendite puhul lihtsate omadustega, vaid poogitakse külge igasugu kellad-viled, püüdes toodet võimalikult huvitavaks teha.

Köögikaaludest rääkides on nt anum-kaal. Tegu on mõõtekannuga, millel on sanga peal pisike ekraan, mis kuvab kannu sisu kaalu. Seega saab vaadata kannus oleva ainekoguse mahtu ja kaalu korraga.

Veel keerulisemaks minnes ja tänapäeva tõusva tervise-
trendi juures on kindlasti sellise kaalu huvilisi, mis ütleb, palju sul ühes või teises toidus toitaineid on. Paned liha kaalule ja saad kohe teada, palju on selles kaltsiumi, valku jne. Päris ise kaal neid välja ei arvuta, eelnevalt tuleb toidu koostis kaalu sisestada. Sisuliselt teeb kaal paar matemaatilist tehet.

Kuressaare kaubandusvõrgu mitmekülgseima kaalu tiitel võiks minna OnOffi kauplusest leitud köögikaal-ilmajaamale. Ühest küljest on tegu tavalise koduilmajaamaga, kus seinal olev ekraan näitab andmeid, mida mõõdab juhtmega õue viidav andur. Teisalt võid ilmajaama seinalt maha võtta, kapi peale panna ja sellega midagi kaaluda. Ekraan kuvab kilosid ja gramme. Sellised kaalud maksavad poes pealt 50 euro, kõige tavalisema kaalu saab kätte alla 20 euroga.

Juss Lindmäe ütleb, et tavaline köögikaal ajab asja ära ka restoraniköögis. Jussil endal on kasutada suuremat sorti kaal, mille hinda mõõdetakse juba sadades eurodes. Kusjuures tegu on lihtsa kaaluga, saab vaid taara nullida ja kaaluühikuid vahetada. Koka sõnul on selle kaalu pluss, et ta võimaldab kaaluda kuni 15 kg. Tavalised köögikaalud üle viie kilo harilikult ei kanna.

Analüüsikeskus

Köögikaaludele on võimalik küll juurde panna igasugu asju, kuid inimese kaalumiseks mõeldud kaalude mitmekesisust nad siiski üle ei trumpa. Nende kaalude puhul võib rääkida sisuliselt arvutist. Tavakaal seostub inimestele ikka tervise, ülekaalu, kaalulangetamise ja muu sellisega. Paljud soetavadki kaalu tervisekontrolliks. Sellest siis kaalude lisafunktsioonid.

Näiteks on nutiseadmete tootja Garmini kaal selline, mida saab vaadata veebikeskkonnas, kuhu kaal mobiiliäpi kaudu andmed laeb. Ja mitte ainult kehakaalu, vaid välja arvestatakse ka kõikvõimalikud muud kaaluga seotud näitajad. Kui nüüd lisada veel pulsikella kaudu tulevad andmed treeningult, analüüsib süsteem sisuliselt kõiki andmeid ning annab treeningule hinnangu ja treenijale nõu. Kuid see on tõesti kõrgem tase.

Kehamassi kaalumiseks mõeldud kaaludest üldiselt rääkides liigitaks Kalvi Trei kaalud kaheks: lihtsad kaalud ja keerulisemad kaalud. Lihtne vannitoa- või saunakaal näitabki vaid kehakaalu.

Need kaalud on üldjuhul digitaalsed, kuid veel paarkümmend aastat tagasi olid kaalud peamiselt mehaanilised. Trei sõnul oli mehaanilistel kaaludel toona see pluss, et nende mehhanism võimaldas ka suuremaid mehi kaaluda. Kuni 180 kilo. Nüüd on elektroonilised kaalud sellise võimekuse osas järele jõudnud ning lihtsa osutiga kaalu vastu eriti enam huvi ei tunta. Vanamoodsad kaalud olid ebatäpsed. Kui vahelepõikena rääkida kaalude täpsusest, siis Trei ütleb, et kui tahetakse jälgida oma kaalu muutumist, tasub arvestada   isikliku kaalu näiduga. Kaalud on paraku erinevad ja omajagu ebatäpsed. Samuti rõhutab Trei, et kaal peaks asuma ühel ja samal koha. Ka väike ebatasasus kaalu all võib tulemust mõjutada.

Trei nimetatud keerulisemad kaalud kannavad poodide ametlikes pabereis nimetust diagnostilised kaalud. Need on siis, nagu nimigi ütleb, kaalud, mis analüüsivad andmeid ja annavad lisateavet. Näiteks mõõdetakse keha rasvaprotsenti, vee osakaalu kehas, lihaste osakaalu, luude massi jms.

Selle mõõtmiseks analüüsib kaal keha elektrijuhtivust. Selleks on kaaludel olemas metallpinnad, mille peale tuleb astuda. Moodsamatel kaaludel on olemas ka vastav värviline ekraan, mis näitab erinevate näitude muutumist näiteks diagrammina. Üsna tavapärane on nüüdisaja kaalude juures see, et kaal tunneb ära inimese, kes kaalule astub. Selleks saab sõltuvalt kaalust teatud arvu profiile kaaludesse eelsisestada.

Kalvi Trei ja Siim Nurja arvavad mõlemad, et inimene tahab pigem näha lihtsalt kaalunumbrit. Trei sõnul on enamik muid näitajaid ju kaalu teades võimalik ise välja arvutada.

Nurja ütleb, et kevaditi on ikka näha, et kaale hakatakse rohkem ostma. Trei arvab, et eks see kaaluostmine ja üleüldse tervise jälgimine on rohkem selline keskikka jõudnud inimeste teema.

Lisaks kahele kõige sagedamini esinevale kaaluliigile on olemas igasugu muid kaale. Küll pagasikaalud, rippkaalud, lauakaalud, poekaalud, aluskaalud jne. Enamik neist on pigem tööstuslikuks kasutamiseks. Oluline abivahend on kaal näiteks ka kalameestel. Ikka tahetakse oma saaki kaaluda ja teada,
kui suure numbriga saab naabrimehe ees kiidelda.

Kuressaares asuvas jahi- ja kalandustarvete kaupluses Artemis on müüa mitmeid kalakaale. On mehaanilisi ja digikaale, viimased on kindlasti täpsemad. Ühe huvitava lisandusena on kalakaaludel peal mõõdulindid. Ikka selleks, et teada, kui laiali saab käed saagist rääkides ajada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 288 korda, sh täna 1)