ESINDUSPLATS: Pitsakohviku ees on väliterrass olnud juba 17 aastat ja lindudega on suur häda olnud just viimasel kolmel aastal. Irena Sargla näeb linnuprobleemi kasvu põhjusena Kudjape prügila sulgemist.
Foto: IRINA MÄGI / ARHIIV
Kuressaare linnavalitsus peab alusetuks kesklinnas pitsakohvikut pidava OÜ Aiona 17 360 euro suurust nõuet 2014. ja 2015. aasta suvehooajal väliterrassil kauplemise käigus lindude tekitatud kahju hüvitamiseks.
Tartus elav Aiona omanik Irene Sargla ütles linnavalitsusele esitatud arvet kommenteerides, et see võinuka 10 000 võrra suuremgi olla. Linnud on tema sõnul minema tassinud toidunõusid ja nuge-kahvleid, nende tõttu on tulnud uusi toite teha, laudlinu pesta, rääkimata sellest, et inimesed ühel hetkel enam lihtsalt ei tule söögikohta.
“Hoiame kohta selle pärast, et suvel saame 60-kohalise terrassi avada, kus turiste toitlustada. Oma väikesel pinnal me toime ei tuleks. Linnavalitsus ütles, et see neid ei huvita, ja see oli väga solvav,” rääkis Sargla.
“Arvet sundis esitama, et lõpuks hakkasid nad ette kirjutama ka seda, millised me välja peaksime nägema. Lillekastid, mis inimeste tähelepanu on pälvinud, keelatakse ära. Kogu aeg on mingi jama,” rääkis kohvikuomanik. “See oli minu viimane appikarje, et räägime, aga nii, et sellest ka mingit tolku oleks.”
Linnapea Madis Kallas põhjendas kahju hüvitamisest keeldumist sellega, et kohalik omavalitsus ei kanna vastutust looduses vabalt elavate lindude tekitatud võimalike kahjude eest.
Looduskaitseseaduse mõtte kohaselt on vara valdaja ülesanne rakendada kaitseabinõusid vara kaitseks, peletada kahju tekitavaid linde-loomi, takistada nende juurdepääsu jm. Seetõttu on linnavalitsus suveterrassi omanikega sõlmitud linnarajatise üürilepingutesse lisanud alates 2015. aastast üürnike kohustuse võtta meetmeid, vältimaks lindude tekitatavaid kahjusid.
“Linnaruumi heakorra huvides on linnavalitsus otsinud ja ka rakendanud erinevaid meetodeid lindude kogunemiste vältimiseks, nt ka keskväljaku puude hoolduslõikus on selle sihitisega. Seni ei ole Kuressaares ega ka teistes linnades tõhusaid ja toimivaid meetodeid kahjuks leitud,” lisas ta.
Pitsakohviku ees on väliterrass olnud juba 17 aastat ja OÜ Aiona on esitanud linnavalitsusele 19. aprillil taotluse Kohtu 1 parkimisalale ka selleks suveks hooajalise terrassi paigaldamiseks. Oma vastuses märkis Kallas muu hulgas, et linnavalitsus on kaalumas selle rahuldamata jätmist. Põhjenduseks OÜ Aiona terrassi kasutamisega seonduvad üürilepingu varasemad rikkumised.
Sargla ütles, et kui linn linnukahjusid ei hüvita, annab ta selle inkassosse. Ta ei välistanud ka kohtusse pöördumist. “Minul pole kaotada midagi. Kui me tegutseda ei saa, siis on pankrot. Ma olen ise saarlane ja tahan selle kohaga sidet hoida. Aga kui linn ütleb, et meie oleme süüdi, et linnud on üldse olemas – see on ainult ühte väravasse.”
Kompromiss ja kahjunõudest loobumine on tema sõnul siiski võimalik. “Palun kindlustada, et linde ei oleks linnas. Muidu ei saa ettevõtlust teha. Aga ma ei tea, kuidas dialoogi edasi pidada. Veebruaris käisin linnavalitsuses nelja ukse taga ja igal pool räägiti üht ja sama juttu: linnud on meie, mitte linna probleem,” ütles Sargla.
Kui linn peaks tõepoolest võtma kasutusele lindude häälpeletid, siis oleks need kohvikupidaja sõnul Tartu kogemuste valguses kindlasti leevenduseks. Kuressaares suhtutakse linnuprobleemi tema hinnangul liiga kergelt. “Nagu linnusaar, nagu linnusita saar,” pahandas Irene Sargla.
KOMMENTAAR
Seda, et linnavalitsus on valmis lindudega seotud probleemidele lahendust otsima, oleme öelnud nii leheveergudel kui ka otse kohvikupidajatele.
Paraku on ka teiste linnade praktika näidanud, et lindude tõrjumiseks ei ole läbinisti toimivaid meetodeid leitud. Märtsis kohvikupidajatega kohtudes arutasime pikemalt näiteks häälpeletite soetamist, kuid sedasorti linnupeletid on kulukad ning samas ei ole nende efektiivsus tõestatud.
Kohtumisel tõdesid kohvikupidajad, et linnuprobleem eksisteerib, kuid selle ulatus oleneb muu hulgas kohviku asukohast, laudade koristamisest ja kohvikute kasutatavatest peletusvõtetest. Viimaste osas on kohvikupidajad ise leidlikud olnud, kasutades lindude eemaletõrjumiseks näiteks veepüstoleid ja röövlinnukujusid. Aprillis uurisime häälpeleti suveperioodiks rentimise võimalust ja oleme teinud põhimõttelise otsuse, et probleemi jätkumisel me seadme sellel aastal suveks ka rendime.
OÜ Aiona saadetud arve puhul on mõistetav, et linnud põhjustavad kohvikupidajale ebameeldivusi, küll aga ei saa linnavalitsus hüvitada laudlinade pesu, söögiriistade kadumist, kohviku juhataja töötunde, tulemata klientide näol saamata jäänud tulu jm. Samas oli OÜ Aiona üks väheseid, kes märtsis kohtumisele ei tulnud ja seega ei saanud ettevõtja osa linnavalitsuse ja kohvikupidajate vahetust arutelust lindude teemal. Olen igati valmis koostööks ja julgustan pikka aega kestnud probleemi korral otse linnapea poole pöörduma.
Madis Kallas,
Kuressaare linnapea
Loading ...
See vingus proua võiks koha peal tööd teha, Tartust kommenteerimine ei kõla veenvalt. Kui linnud ühe äri uppi löövad, siis on järelikult kehvalt aetud äri.
Kohvikud võiksid oma väliterrassid üle vaadata. Üsna tihti peale kliendi lahkumist jääb poolik praad pikalt lauale. Eelmine suvi oli ühes kesklinna kohvikus hea näide. Istusime lauda, kõrval lauas oli neli taldrikud millest oleks ühe terve prae kokku saanud. Meie jõudsime ära tellida ja kui meile toit toodi, siis viidi lauast kasutatud nõud. 15-20 minutit olid linnud seal saanud vabalt toimetada.
Räägime asjast ka. 17K on, nagu kirjutisest selgub, lihtsalt üks number, et oleks number.
Välikohvikute algusaegadel oli asi lihtne — kuressaares oli tasuline parkimine ja välikohvik maksis tasulise parkimise eest (sama taksodega).
Palju siis hetkel välikohvik maksab linnale peale kesklinna autovabana hoidmise eest?
Linde maha lasta ei või w? Tõiiesti mõtetud loomad need hakid ja tuvid…
Kohalike maha lasta ei või w? Tõiiesti mõtetud loomad need saarlased…
Ah mis…kes aru ei saanud, siis linnud olid selle asja puhul minu arust teisejärguline teema. tegelik sisu näitab lv suhtumist üldisemalt. Nagu kohviku omanik linna tegemisi väga tabavalt väljendas ” kogu aeg on mingi jama”.