Tuhat sõudepaati, poolsada purjekat

UUS CASSANDRA: Eelmisel nädalal jõudis uus Cassandra Roomassaarde. Fotol Ülar Jürviste, Juhan Idnurm, Ott Hakkaja, roolis Riho Pors, Jaanis Prii ja Kristjan Kirss. ALO TAMM

UUS CASSANDRA: Eelmisel nädalal jõudis uus Cassandra Roomassaarde. Fotol Ülar Jürviste, Juhan Idnurm, Ott Hakkaja, roolis Riho Pors, Jaanis Prii ja Kristjan Kirss.
ALO TAMM

Poole meie maakonnas arvel olevast pisut enam kui kahest tuhandest veesõidukist moodustavad sõudepaadid, millest omakorda vähemalt veerand kannab meie oma saaremaist Kasse kaubamärki.

Kui kuu aega tagasi vaatasime, mida kõneleb liiklusregister meie maakonna kuivamaasõidukitest, siis nüüd, navigatsioonihooaja alguses heidame kiirpilgu saarlaste veesõidukite pargile.

Maanteeameti registris oli selle aasta aprilli alguse seisuga kokku 2058 veesõidukit.

Vanim registris olev alus on 1954. aastast pärinev mootorpaat. Uusimad on käesoleva aasta esimestel kuudel registreeritud Kasse ja Kiili sõudepaat. Loo kirjutamise ajal jõudis Soomest Roomassaare sadamasse ka üks jahtlaev, mis hakkab täiendama saarlaste purjelaevastikku. Registris on ka üks määramata vanusega purjekas, lisaks kaks kala- ja kolm mootorpaati, mille valmistamise aeg ei ole teada.

Liikidena jagunevad veesõidukid väikelaevadeks, alla 12 meetri pikkusteks laevadeks ja jettideks.

Väikelaevu on kokku 1709, alla 12-meetriseid laevu 337. Jette ehk veemootorrattaid on registris 12. Mõlema laevarühma peale kokku on 548 mootorpaati, 419 kalapaati, 50 purjejahti, 31 tööpaati ja kõige arvukama grupina 998 sõudepaati. Kokku on aluseid, mille tootja registris määratletud, 218 erineva kaubamärgiga.

Kere materjalina on laevade valmistamisel kasutatud alumiiniumi, kummi, plastikut, puitu, terast, sünteetilist kangast.

Sõudepaate on registris 998, nende seas Kasse paate 250 ehk täpselt üks neljandik. Kuigi ligi poolte sõudepaatide tootja pole vähemalt registrile teada – 51 puhul on tootja nimeks on märgitud “määramata” ja tervelt 417 juhul pole sedagi märgitud –, võib suure tõenäosusega siiski väita, et Kasse näol on tegu Saare maakonnas kõige arvukama ja populaarsema paadiperega. Kasse paaditööstuse juht Fred Keert arvab, et tema firma aluseid võib maakonnas olla isegi kolmandik kõikidest sõudepaatidest.

Arvuliselt enim ehk tervelt 218, on meie meriliste kasutuses mudelit Kasse 430. Väljalaskeaasta järgi aga soetati Saaremaal Kasse paate enim aastail 2006–2008, vastavalt 25, 26 ja 26. Vanim registris olev Kasse on valminud aastal 1989 ja Saarte Hääle mõningase uurimistöö järel selgus, et tegu peaks olema suisa kõige esimese sellenimelise alusega, mis tehasest ametlikult välja tuli.

Pella paate (nende hulgas üheksa Pella-Fjordi) on 64, neist vanim 1976. aastast. Mustjalas toodetud Saka paate on meie maakonnas 42 (vanim 2008), Kiili paate (sealhulgas üks Kiili Julla) 25 (vanim 2002), Raasikul ehitatavaid Skippe paate 23 (vanim 2011), omavalmistatud sõudepaate 20.

Jahtlaevu oli väljavõtte hetkel registris täpselt poolsada. Läinud nädalal täienes kohalik purjelaevastik uue Cassandra-nimelise jahtlaevaga, mis toodi Soomest.


Uus Cassandra

2007. aastal Bornholmilt ostetud ja Cassandra nimeks saanud jaht teenis meeskonda kaheksa aastat. Mehed olid laevaga rahul, kuid mullu leidus huviline, kes jahi ära ostis. Uueks nimeks sai see Elektra ja kodusadamaks Kaberneeme. Aga ega meeskond laevata saa. Nii alustas möödunud kuul Turu lähedalt Naantalist koduteed Beneteau First 34.7 (2008) marki jaht, sihtkohaks Roomassaare. Nimeks sai alus läinud nädalal jälle Cassandra. Meeskond kirjutab oma blogis, et jahti vahetada oleksid nad tahtnud juba varem. Aga nagu ühistegevuses ikka ja elus üldse on tahtmine taevariik, saamine iseasi. Uue jahi valikukriteeriumid olid hind, valmistamisaasta, standardne tehase toodang, liikuv, kuigi mitte võidusõidulaev ja mitte ülearu suur.

Hind pidi olema jõukohane igale laevakamba liikmele. Valmistamisaasta oli tähtis liisinguettevõttele, et see oleks nõus laeva finantseerima. Tehasetoodangut sooviti seetõttu, et teiste sarnasete alustega end merel võrrelda ja mõõtu võtta. Eestis on sarnased laevad hetkel Jazz, Adele, Evelyn III, Matilda 3 ja Katariina Jee. Ja mis väljasõite puudutab, siis Cassandra meeskond teab, et vajalike madruste arv on osutunud nii mõnegi meeskonna kirstunaelaks.


ÕNNESTUNUD PAAT: Kõrkvere elanik Martin Sepp kasutab kalal käimiseks naabrimees Ants Tammlehe Kasse paati. Tammlehe valduses olev kõige esimene Kasse tehase paat on praegu veel vette laskmata. ANDRES SEPP

ÕNNESTUNUD PAAT: Kõrkvere elanik Martin Sepp kasutab kalal käimiseks naabrimees Ants Tammlehe Kasse paati. Tammlehe valduses olev kõige esimene Kasse tehase paat on praegu veel vette laskmata.
ANDRES SEPP

Kasse sihib välisturge

Kasse paaditööstuse üks käimalükkajatest Kaarel Niine meenutas, et tehase töölepanemine ei olnud lihtne ettevõtmine. Paadipressimise vormi ehk matriitsi valmistamine oli väga kallis ja selles osas tuli verinoorele firmale appi toonane Kingissepa rajooni täitevkomitee esimees Ants Tammleht. Tänutäheks sai just temast kõige esimese Kasse paadi omanik.

“See on mul alles, naabripoisi käes, istub Kõrkvere sadamas. Täitsa korras, sest teda on hoitud,” ütles Tammleht ja kinnitas, et aitas tõepoolest Nasval Kasse paaditootmise püstipanekule pisut kaasa.

Fred Keerti sõnul oli kümne aasta taha jääva majandusbuumi ajal Kasse paadi ihalejate järjekord kaheksa kuu pikkune, aga tõeline kuldaeg oli siiski päris alguses. “Kaarel Niine luges kokku, et kõige rohkem oli korraga paadi ootel 250 klienti,” sõnas Keert.

Kasse populaarsuse fenomeni selgitab Keert lihtsalt: “Ta on õnnestunud paat. Seda öeldakse teisel pool ka juba.” “Teisel pool” tähendab välismaal. Välismaa turg on aga Keerti sõnul tõusnud Kasse tänaseks prioriteediks. Hinnavahe on nii suur, põhjendab ta ja lisab, et välismaine klient oskab meie tootjat juba nime järgi otsida.

“Ma olen viis aastat Helsingi paadimessil käinud ja tänavu olid sissetulekud esimest korda suuremad kui väljaminekud,” muheles Keert. See pole niisama jutt, Helsingi mess on kallis mess.

Aga turgu tuleb laiendada. Eestis on hinnasõda Keerti sõnul kõva ja kõvemaks läheb, sest Eesti omadest veelgi odavamad Poola paadid tulevad peale. Samas suhtub paadimeister kõigesse sellesse kaunis filosoofiliselt. “Kui inimene on ostnud ükstapuha missuguse paadi ja on sellega rahul, siis on ta teinud õige otsuse. See on nagu naisevõtuga – võtad ära ja kui oled rahul, olgugi et ta on mõrd, siis pole probleemi,” selgitab ta.

Uute tootjate turuletulekut ja sellest tingitud aina kibedamat konkurentsi aitab samas leevendada jätkuvalt kasvav nõudlus paatide järele. “Rahvast on hakanud veel rohkem käima,” nentis Keert ja lisas, et kuulu järgi on hiidlased isegi innukamad kui saarlased. “Võib-olla on asi ka selles, et Saaremaa on suurem ja igale poole silm ka ei ulatu,” lisab ta pisukese sarkasmiga.

Kuid igal juhul on Kasse tööstuse tootmine ja müük olnud viimasel viiel-kuuel aastal stabiilne. Üks põhjus on kindlasti ka see, mida möönab ka paadimeister Keert ise, et Kasse paatidel puudub järelturg. Kui mõni paat lähebki müüki, siis kuulutada seda pole vaja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 648 korda, sh täna 1)