LUGEJA KIRI: Vahase saare kevadised pärlid

Sageli tavatsetakse küsida: “Mis on õnn?” Arvatavalt loeb rändaja, kellel on kordki elus olnud võimalus käia ühelgi sellisel, mere sinavas kauguses kumaval saarel, sedagi õnneks. Ja suuremaks veel, kui kunagi õnnestub sinna tagasi minna ning ikka avastada midagi uut ja kordumatut.

Vahaselt leiab matkaja  praegu õitsemas taimed, mis ajaks, kui suvel rändajad tulevad, on ammu oma õitsemised lõpetanud ja sageli pole neid enam nähagi.

Praegu leiame siin õitsemas lillakasroosade õitega hariliku lõokannuse, mida maailmas leidub pea 300 liiki ja mis on levinud just põhjapoolkera parasvöötmes. Liik on varju taluv, külma- ja haiguskindel. Õitseb varakult, enne puude ja põõsaste lehtimist, ja lõpetab vegetatsiooni kesksuveks.

Saare kruusastel kaldavallidel mererannal leiab matkaja kollaste õitega villase katkujuure, mis õitseb enne lehtede ilmumist aprilli lõpus, mai alguses. Suvel leiame katkujuure kasvukohtades vaid suuri lehekogumikke. Ta on üsna eduka levikuga kolmanda kategooria taim, seega ohupiiril olev. Loetakse meil võõrliigiks, mille maaletoojateks peetakse  munkasid, kes ravisid selle taimega edukalt katku ja langetõbe.

Habesamblik. Puuhabemetele on iseloomulik rippuv, habet meenutav tallus ehk vegetatiivne kude. Kasvab vaid saastamata õhuga piirkondades ja põlismetsades ja on tundlik keskkonna happesuse suhtes.

Ränduri teed on lõpmatud, ulatudes tänapäeval seitsme maa ja mere taha. Paljude inimeste tegemised piirduvad sageli vaid oma väikese kauni sünnimaa Eestiga, selle merest terendavate maaribade, laidude, saarte, lillerikaste puisniitude, järvede ja kadastikega, luues meid ümbritseva kordumatu, avastama kutsuva elurikkuse.

Loodusemees

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 88 korda, sh täna 1)