Veretu jaht sarvedele (1)

SARVEMEES: Lisaks sarvekogumisele on Tarmo Kuuder ka endale mõne sarve lasknud teha. MAANUS MASING

SARVEMEES: Lisaks sarvekogumisele on Tarmo Kuuder ka endale mõne sarve lasknud teha.
MAANUS MASING

Saaremaa metsades liigub ringi nii mõnigi sarviline, kel kombeks oma uhke sarvekroon korra aastas maha heita. Orissaare kandi mehel Tarmo Kuuderil on jällegi kombeks leitud sarved kokku korjata.

Kareda külas elava Tarmo isa ja vend on mõlemad jahimehed. Ise pole ta kunagi püssiga metsa läinud, fotoaparaadiga küll. “Olen hobikorras tegelenud loodusfotograafiaga nüüdseks umbes kaheksa aastat ja metsades jalutades jäi ka mõni heitsarv silma. Need sai ikka koju toodud,” selgitab Tarmo, kuidas üks hobi teiseni viis. Nagu öeldud, esimesed sarved leidis Tarmo juhuslikult. Alles hiljem hakkas ta neid spetsiaalselt otsides metsas käima.

Sarvi otsib mees kevadel

“Sarvejahil” käib Tarmo kevaditi ja peamiselt Orissaare valla piires. “Selleks ajaks on kõik meie looduses elavad sarvilised oma sarved maha ajanud ja alustavad uute kasvatamisega,” teab Tarmo. Lisaks on kevad hea aeg seetõttu, et lumi on rohu maha surunud ja nii paistavad sarved paremini välja. Ringi metsas teeb ta üldiselt paaril päeval nädalas ja kui rohkem vaba aega käes, siis tihedaminigi.

“Otsimas käin seal, kus loomi sarveheitmise ajal kõige rohkem näha on olnud,” selgitab Tarmo. Hirvesarvi leiab ta tihtilugu suurte põllumassiivide äärsest metsast ja ka põldudelt, kus loomad talviti põllumeeste silo käivad söömas. Põdrasarvi võib leida praktiliselt igast metsast, kuid kõige suurem tõenäosus on neile peale sattuda rabaservas.

Pikem artikkel Tarmo Kuuderi hobist ilmus laupäevases saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 930 korda, sh täna 1)