Südamemure võib tulla millal ja kus iganes

MÕÕDAME: Südameapteegi proviisor-juhataja Merle Meola sõnul kontrollitakse südamekuul tervist rohkem. MAANUS MASING

MÕÕDAME: Südameapteegi proviisor-juhataja Merle Meola sõnul kontrollitakse südamekuul tervist rohkem.
MAANUS MASING

Suur osa inimestest ilmselt teab, kuidas südamehaigusi ennetada, ent tugevad teoreetilised teadmised ei tähenda, et seda oleks praktikas alati lihtne ellu viia.

Haigestumise peamisteks põhjusteks loevad arstid halbu elustiili harjumusi, näiteks suitsetamist ja vale toitumist. Ometi tabab südameinfarkt ka tuntud sportlasi ja teisigi liikuva eluviisiga inimesi, kes ei kannata ülekaalu käes ega ole ka suitsunurga külastajad.

“Eks minagi teadsin ju südamehaigustest ja infarktist, kuid iial ei arvanud, et ise nende põdejate ridadesse astun,” räägib 68-aastane Aivo (nimi muudetud – toim).

Aastaid sporti teinud mehel polnud nooruses südamega mingeid muresid. Ta jooksis treeningutel pikki vahemaid ja mängis korvpalli. Kogu elu ehitajana leiba teeninud mees oli füüsilise koormusega harjunud ning kaalu pärast perearst talle märkusi ei teinud.

Labidaga vehkimine võttis võhmale

Kümmekond aastat tagasi hakkas Aivo aga väsimust tundma, segulabidaga vehkimine võttis päris võhmale. Töökaaslased tögasid: “Mees, vaata passi!” Samas olid nad mures ka, sest teadsid, et Aivo oma hädasid eriti ei kurda. Kord läinud Aivol tööl terasork läbi naha. Kuna objekt vajas lõpetamist, töötas Aivo virisemata õhtuni ja alles seejärel läks erakorralise meditsiini osakonda.

Kaheksa aastat tagasi ühel kevadisel esmaspäeval oli õues soe ning ehitusel töö käis. Eelmisel nädalavahetusel oli Aivo käinud sõbra sünnipäeval ja pani töötamisel tekkinud tugeva väsimuse hilise pohmelli arvele. Keset päeva tundis ta aga, et käed, õlalihased ja rindkere lihased valutavad, ning ütles töökaaslastele, et vajab puhkust.

Kuna ta oli hinnatud töökaaslane, lubati Aivo soojakusse magama. Pikutades hakkas tal parem, kuigi tundis kätes kummalist raskust. Mees lubas endale, et viina enam ei võta, sest muidu ei jaksa tööd teha. “Nüüd tean, et need olid juba tõsised ohumärgid, ja ma oleksin pidanud kasvõi perearstile helistama,” meenutab Aivo aastate tagust lugu, kuid toona ei osanud ta arvata, et temaga võiks midagi tõsist lahti olla.

Otsustanud tööd edasi teha, viskas mees objektile tagasi minnes pluusi seljast ja hakkas jälle hoogsalt labidaga viskama. “Tundsin, kuidas kätte lõi valu ning kuidas torkimine rinnus järsku tugevaks valuks muutus,” meenutab Aivo. Ta ei jõudnud enam isegi töökaaslastele midagi öelda, sest teadvus kadus. Ta teab kolleegide jutu põhjal, et oli rinnust haaranud ja põlvili vajunud. Nägu oli kahvatu ja niiske ning huuled sinised. Töökaaslased kutsusid kiirabi. Häirekeskusest anti neile vajalikud õpetussõnad. Aivo pandi varju lebama, avati kaelus. Pikali olles hakkas mehel parem ja ta jõudis töökaaslaste peale veel vihastadagi, et nood meedikud välja kutsunud olid.

/—/


PEA MEELES!

Oluline on meeles pidada, et juhul, kui tunnete rinnus või paremas kehapooles tugevat valu või teie süda ei löö korralikult, lisaks valdab teid üldine nõrkus ja peapööritus, siis on kõigest kümme sekundit teadvusekaotuseni. Helistamisega ei tohi hiljaks jääda!

Pikem ülevaade südametervisest ilmus laupäevases Saarte Hääles.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 414 korda, sh täna 1)