Lõplike ühinemisotsuste langetamise aeg läheneb. Erinevatest võimalikest variantidest räägitakse palju. Üks saar, üks omavalitsus – ideena on see mõistlik. Saaremaa kui terviku arendamine ja turundamine – tundub loogiline. Samas, elades Kuressaarest kaugemal kui 50 km, tunnetan ohtu, et arendus- ja investeerimistegevus koondub eelkõige Kuressaare linna. Otsuste tegemine võib minna liiga poliitiliseks ja anonüümseks.
Tihti põhjendatakse haldusreformi läbiviimise vajadust Saare maakonna elanike arvu vähenemisega. Selle põhjuseks ei ole praegune omavalitsuste arv ning seda ei suuda takistada ka ühe suurvalla loomine. Elanikkonna vähenemine ja vananemine toimub kogu Eestis. Saaremaalt lahkumise põhjuseks on saareline eripära. Mandri-Eestis on tööturg suurem ja igapäevased läbitavad vahemaad saavad olla pikemad.
Ühinedes Saaremaa vallaga, usun, et Orissaare vald esialgu ei kaota oma praegust rolli. Orissaare alevik jääb Saaremaa suurvalla puhul ilmselt saare idaosa keskuseks.
Suures omavalitsuses langetatakse otsuseid teenuste kasutajate arvu järgi. Seega on pigem eelis linnal koos lähiümbrusega ja Orissaarel. Samas on keskuse säilimiseks vaja teenuste kasutajaid, mis on suures osas seotud praeguste Laimjala, Leisi, Pöide ja Valjala valla arenguga.
Ida-Saaremaa puhul tuleb keskuse mõiste eraldi lahti mõtestada. Ühtlasema arengu tagamiseks võib neid olla mitu. Kui viie valla läbirääkimistel leitakse ühisosa, mille tulemusena tehakse otsuseid inimeste lähedal ja efektiivsemalt kui praegu, võib just Ida-Saaremaa vald olla meie piirkonnale parim. Siiski on mõlema valla puhul eelkõige tähtis loodava omavalitsuse sisu ja inimesed, kes hakkavad seda ellu viima. Aeg näitab, kuidas hetkel veel paberil olev haldusreform ellu rakendub, milliseid muudatusi see tegelikult endaga kaasa toob.
Marili Niits, Orissaare vallavolikogu esimees
Loading ...
…
Tihti põhjendatakse haldusreformi läbiviimise vajadust Saare maakonna elanike arvu vähenemisega. Selle põhjuseks ei ole praegune omavalitsuste arv ning seda ei suuda takistada ka ühe suurvalla loomine. Elanikkonna vähenemine ja vananemine toimub kogu Eestis. Saaremaalt lahkumise põhjuseks on saareline eripära. Mandri-Eestis on tööturg suurem ja igapäevased läbitavad vahemaad saavad olla pikemad.
…
Jah, nii räägitakse küll. Nõustun täielikult, et “Tihti põhjendatakse haldusreformi läbiviimise vajadust Saare maakonna elanike arvu vähenemisega. Selle põhjuseks ei ole praegune omavalitsuste arv ning seda ei suuda takistada ka ühe suurvalla loomine.” Aga edasise jutuga
“Elanikkonna vähenemine ja vananemine toimub kogu Eestis. Saaremaalt lahkumise põhjuseks on saareline eripära.”ma nõustuda ei saa.Hetkel Saaremaa elanikkond kahaneb. Kasvavad ainult Harjumaa tänu Tallinnale ja Tartumaa tänu Tartule. Kõigi ülejäänud maakondade elanikkond väheneb. AGA, Kõige vähem väheneb Saare Maakonna elanike arv!!!
Aga milline on TREND võrreldest teiste maakondadega? Tallinna kasv on hoogustunud, Tartumaa elanike kasv on stabiliseerunud, Kõigi teiste mandri maakondade elanikkonna kahanemine on hoogustunud ja Hiiumaa ning Saaremaa elanikkonna vähenemine on pidurdunud! Tegelik olukord on Saaremaal isegi palju parem, kui aastate eest tehtud pikaajaline prognoos. Kui midagi Saaremaal kapitaalselt p.sse ei keerata, siis muutuste muutus võib varsti isegi positiivseks minna.
2016 aasta pealkirjade näited “Saareelanike arv kahaneb jätkuvalt”, “Maakonna elanike arv jätkuvalt kahanev”, “Esimese kuuga 25 elanikku vähem”, “Tallinn sai Kuressaarest 78 uut elanikku” — millegipärast kajastatakse ajakirjanduses ainult elanikkonna numbrilist muutust ja kunagi pole kajastatud trendi.
Tihti põhjendatakse haldusreformi läbiviimise vajadust Saare maakonna elanike arvu vähenemisega, reaalsete demograafiliste muutuste ja trendide hindamine aga “rikub ära” ühe omavalitsuste likvideerijate põhiargumendi. Ja see asi ei ole muutunud isegi aastatega ja kaabakerakonna vahetumisega http://www.saartehaal.ee/2013/08/16/talupojatarkust-regionaalpoliitikasse/comment-page-1/#comment-434379
Aeg näitab, kuidas hetkel veel paberil olev haldusreform ellu rakendub, milliseid muudatusi see tegelikult endaga kaasa toob. Nõus, aga selliste asjade hindamine pole midagi muud, kui kahe olukorra võrdlus. “Täna” peame adekvaatselt hindama “eilset” ja “tänast” olukorda, et saada aru hekeolukorrast ja -trendist, et võtta vastu õigeid otsuseid parema “homse” kujundamisel.
“Regionaalpoliitika” hetkeolukord on üsna võrreldav eelmise sajandi viimase kümnendi algusega. Siis oli probleemiks Kirde-Eesti, mis tahtis autonoomiat välja kuulutada (nn “Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum”) ja selle võimaluse vältimiseks likvideeriti maakondlik omavalitsuskorraldus — Ida-Viru maavolikogu saadeti laiali ja valitava maavanema asemel pandi paika Riigi “kuberner”. Algselt saadeti Narva “valitsuse eriesindaja” aga kuna seda ainult Ida-Virumaal teha ei saanud — siis olekski ju Ida-Viru mingis eristaatuses — ja omavalitsuslikud maakonnad likviteeriti kõikjal Eestis. 2016 otsib Riik jälle võimalust 40 miljoni euro suuruse päästepaketi “kantimiset” Ida-Virumaale nii, et see ei oleks ELi silmis keelatud riigiabi. Toona likvideeriti maakonnad, nüüd on valdade kord käes. Mind absoluutselt ei huvita, kuidas midagi paistab ELi silmis — mina vaatan oma silmadega enda seisukohast. Miks üks koht lihtsalt uputatakse rahaga üle ja seda teiste kohtade arvel? Ja vähe sellest — neis “teistes kohtades” lammutakse asju, mis toimivad ja sisuliselt ongi viimased Eesti Vabariigi alustalad!
Milliseid muudatusi hetkel veel paberil olev haldusreform tegelikult endaga kaasa toob tuleb enne läbi mõelda, mitte oodata mida aeg näitab. Selleks tuleb mõistusega “läbi närida” sellest suhtekorralduslikust plämast, millesse kogu “haldusreformi” sisu on takerdunud. Kui lähtekohad ei ole reaalsest elust, siis reaalne tulemus ei saa olla see, mida sooviti.
Pikk jutt, s….. Konstruktiivset asja ka:
Regionaalpoliitikas tehakse Eestis vahet väikesaarted (nt püsiasutusega väikesaarte seadus) ja muul Eestil, suursaared Saaremaa (+Muhu) ja Hiiumaa on “muu eesti”. Tegelikult on ju loogiline vahetegemine saared ja mandrieesti. “Eristaatust” ei vaja mitte Ida-Virumaa vaid “Moonsundi arhipelaagi ülemereterritooriumid”. See ongi see ühisosa, mis on tegelikult olemas aga sellest elementaarsest selgelt piiritletud asjast lähtumiseks tuleb esimese asjana lõpetada asendustegevus omavalitsuste likviderimise näol!