Kuressaare kaasava eelarve kohta on irooniliselt öeldud, et see on näide populismilõhnalisest tsirkusest, mille käigus müüakse maha 30 000 eurot eelarveraha. Kokkuvõttes palju kära, aga kaunis vähe villa. Küllap oleks võimalik kodanike kaasamist valitsemisprotsessi vaadelda läbi veelgi pessimistlikuma prisma, aga kas seda on vaja? Naeruvääristada võib peaaegu kõike, mis ei tähenda aga, et kõik ilmtingimata ka naeruväärne on.
Kaasava eelarve asja aetakse Kuressaares kolmandat aastat, mis pole kuigi pikk aeg. Suurele hulgale inimestest alles hakkab kohale jõudma, mida see tähendab ja milliseid võimalusi endas peidab. Tänavuse aasta eelarve menetlemisel liikus volikogu komisjonides isegi ettepanek jagatavat summat 20 000 euro võrra suurendada, kuid esialgu see elujõuliseks ei osutunud, mis ei tähenda, et otsedemokraatia korras jagatav eelarveraha ühel hetkel oluliselt suurem ei võiks olla. Suisa arutuid projekte esitatud ju pole ja hääletamisel krutskite tegemist esialgu ka ei paista.
Mida tasub aga märkida, on see, et kodanike kaasamine eelarveraha kasutamise otsustamisse võiks olla veelgi tõhusam. Paraku saab kaasatud ennekõike see, kes tahab kaasatud saada.
Loading ...
Nõustun täielikult — Naeruvääristada võib peaaegu kõike, mis ei tähenda aga, et kõik ilmtingimata ka naeruväärne on.
Kaasav eelarve ei ole naeruväärne asi vaid üks osalusdemokraatia vahend, millega kompenseeritakse esindusdemokraatia puudujääke. Asja mõte on selles, et esindusdemokraatias tehakse otsuseid häälteenamusega kogu kogukonna huvidest lähtuvalt aga sellisel juhul kogukonna väikese grupi erahuvi ei saa kuidagi realiseeritud. (Suuremas mastaabis sama probleem selle ülesaaremaalise üheks vallaks ühinemisega, kus ühetasandilise asja korral piirkondlikud huvid ei saa kuidagi terve suurvalla heakskiitu ja seda proovitakse kompenseerida küll osavaldade iseseisvate eelarvete, kolmanda sektori kindla rahastusega eelarvest jne asjadega). Kaasava eelarve tegelik mõte on vähemusele anda võimalus teha asju, mis ei puuduta enamust st kaasava eelarve eesmärk on võimaldada teha vaid neid asju läbi otsedemokraatia, mida ei saa teha läbi päris eelarve ja päris menetluse kaudu esindusdemokraatia vahenditega. Lihtsaima võrdlusena on kaasav eelarve nagu lapse taskuraha pere üldisest rahakotist, mille kasutamist laps saab ise otsutada. Me ei eelda ju seda, et maja soojustamisel võtame lapse taskuraha ja kaasame lapse otsustprotsessi, millise mõttelise osa majast soojutame lapse taskuraha eest?!
Kaasav eelarve ei ole naeruväärne asi aga Kuressaare “kaasav eelarve” naeruvääristab kaasavat eelarvet.
Kaasava eelarve tegelik eesmärk peaks võimaldama võimust mittesõltuvate projektide elluviimist (kompenseerib esindusdemokraatia üht puudujääki), mitte valitsemisprotsessis linnakodanike poolt võimu põhitöö näiline teostamine.
Kuressaares ju Eelarve kaasava koostamise eesmärgid on:
1) linnakodanike teadlikkuse tõstmine linna rahanduse ja eelarve koostamise alustest;
2) linnakodanike kaasamine linnaeelarve prioriteetide seadmisesse.
Väga head ja vajalikud on need 2 asja (esimest punkti võiks algatuseks isegi kitsamalt võtta — Volikogu liikmete teadlikkuse tõstmine linna rahanduse ja eelarve koostamise alustest) aga mis seos on neil kahel asjal kaasava eelarvega?
Kuressaare kaasaval eelarvel on sama suur seos tegeliku kaasava eelarvega, kui meriseal sea või merega!