Vallavanema palk sõltub sajast asjast

Vallavanemate_palk

Vallavanemate arvamus on, et volikogu määratud palga suurus ei ole sel töökohal kaugeltki kõige olulisem.

Kirjuta mõne poliitiku või ametniku palgast, kuluhüvitisest või teab mis teisest tasuliigist ja üldjuhul jäävad avaliku arvamusena kajama seisukohad, kuidas kogu see kamp vallavanemaid on üle makstud.

Vaadates linnapea ja vallavanemate palkasid Saare maakonnas, võib öelda, et tõesti teenitakse tublit Eesti keskmist ja veel tublimat Saare maakonna keskmist. Vallavanema palga suurus on omavalitsuste lõikes üsna subjektiivne suurus ja iga vald määrab selle sisuliselt oma äranägemise järgi.

Kui üldiselt pannakse vallavanema palk arvamustes millegipärast sõltuma valla suurusest ja elanike arvust, siis tegelikult ei sõltu sellest kaugeltki kõik.

Elanike arvust ei saa panna sõltuma 154 elanikuga Ruhnu vallavanema palka ja 13 709 elanikuga Kuressaare linnapea palka. Kui võtta näiteks aluseks Ruhnu vallavanema Jaan Urveti palk elaniku kohta, peaks Madis Kallas saama kuus 120 000 eurot. Vastupidine arvutus annaks Urveti kuutasuks 28 eurot ehk siis vald pääseks miinimumiga.

Samas on kindlasti meelierutav vaadata, kui palju ühes või teises vallas vallavanemale elaniku kohta makstakse. Paraku on nii, et väiksemas vallas on juhile normaalse palga saamine kindlasti suurem kulu, kui mõnes suuremas omavalitsuses.

Tiit Põld

Tiit Põld

Torgu vallavanem Tiit Põld arvab, et mida suuremaks läheb omavalitsus, seda vähem sõltub sellest palga suurus. Arvamus on, et sama suurtes valdades peaksid palgad olema sarnased. Kuid ei kehti ka see tõde. Näiteks on Valjalast vaid 50 elaniku võrra suurema Pihtla valla juhi palk 400 eurot suurem kui Valjala vallavanemal. Samamoodi on Muhu ja Orissaarega – viimases on kümme elanikku rohkem, kuid vallavanema palk 250 eurot väiksem.

Pigem saab palga määramisel oluliseks, mis tasemel on see seni liikunud, ja tihti suurendatakse seda lihtsalt elukalliduse tõusust lähtudes. Samas masu ajal pandi ka palgatõusud seisma.

Volikogu esimehe pikaajalise kogemusega Urmas Lehtsalu Lääne-Saare vallast ütleb, et kindlasti vaadatakse kehtivat palgasüsteemi, töökohustuste hulka, sama suurusega valdade palgataset ning kindlasti on oma roll ka poliitilisel kokkuleppel.

Töökoormus määrab

Orissaare vallavolikogu esimees Marili Niits ütleb, et nende vallavanema palk on seotud volikogu kinnitatud palgaastmestikuga. Palgatõusu korral saavad kõik astmed raha juurde ühe ja sama kordaja võrra.

Samamoodi on ka teistes valdades. Samas on selle astmestiku kinnitamine ikkagi iga valla oma suva ja volikogu otsus. Kui arvatakse, et palk võiks olla suurem, siis tehakse ka see astmestik ringi.

andrus raun

Andrus Raun

Palga suurus sõltub kindlasti ka vallavalitsuse struktuurist ja vallavanema tööülesannetest. Salme volikogu esimees Andrus Raun märgib, et neil ei ole ametis abivallavanemat. “Lisaks tavapärasele juhtimistööle korraldab Salme vallavanem ka näiteks projektidega seonduvat,” tõi Raun näite.

Sama toonitab ka Ruhnu vallavanem Jaan Urvet. “Kindlasti peaks selline mitmekülgsus mõjutama ka vallavanema palka,” on tema arvamus. Kriteeriumiks peaks Urveti sõnul pidama projekti- ja arenguvõimekust. Ta ütleb, et kui vallavanema tööks on vaid rutiinne korraldustele allakirjutamine, dokumentide liigutamine ning volikogu ja valitsuse istungitel osalemine, siis peaks see väljenduma ka palganumbris.

Asjaosaliste sõnul on oluline ka üldine palgatase ehk vallavanema palk peaks olema konkurentsivõimeline.

Kui heita pilk vallavanemate palgatabelile, siis vähemalt maakonna ja Eesti keskmisest palgast ollakse tänapäeval jõudsalt ees. Loomulikult saaks neid numbreid vaadelda ka riigi- või erasektori juhtide keskmise palgatasemega võrreldes ning siis jääks see arvatavasti keskmisele pigem alla.

Keskmisi brutopalku vaadates on näha, et keskeltläbi on vallavanemate palgad poolteist kuni kaks maakonna keskmist. Eesti mastaapides on suurusjärk pigem pooleteise keskmise palga joone all.

Kui vaadata tagasi ajalukku ja uurida kümne aasta taguseid palku, siis toona olid vallavanemate palgad keskmistest veidi ees. Samas olid käärid omavalitsuste puhul suuremad. ‘

Huvitavaim näide on vahest see, et kui Valjala vallavanem Kaido Kaasik teenis 2006. aastal 1125 eurot, siis Mustjala vallavanem Hildegard Truu sai palka 527 eurot. Mustjala vallavanema palk on muide ka ainus juhtum, kus vallavanema töötasu jäi alla Eesti keskmist. Miks tema palk toona nii väike oli, Hildegard Truu Saarte Häälele nüüd öelda ei osanud. Truu lahkus ametist 2006. aasta lõpus ning praeguseni vallavanem olnud Mustjala vallavanem Kalle Kolter teenib nüüd 1502 eurot. Valjala vallavanem Aare Martinson seevastu “vaid” 1350 eurot.

Suured käärid

10 aasta taguseid palku vaadates on mõned palgad keskmisest tasemest üsna palju kõrgemad. Kasvõi sessamas Valjalas, aga ka Salme ja Leisi vallas. Juba toona oli seal vallavanema palk üle 1000 euro. Samas jäid enamikus valdades palgad ikka alla selle piiri.

Huvitaval kombel võib analüüsides leida ühe mustri: kõrgem palk on omavalitsustes, kus vallavanem oli kauem ametis olnud ja volikogu toetus pea 100%.

Hea tahtmise juures võiks siit otsida poliitilist kokkulepet. Kauaaegne ja suure toetusega vallavanem saab oma nimekirjakaaslastelt suurema tõenäosusega paremat palka või vähemalt võib ta seda küsida. Volikogus, kus vaidlusi on aga rohkem, siis kasvõi avalikkuse huvides väga suurte palgatõusudega vahest ei tegeleta.

Võttes kümne aasta palgatõusu, siis selles osas on esikohal just Mustjala. Kalle Kolteri palk on nüüd 2,8 korda suurem sellest, mida ta sai kümme aastat tagasi. Laimjala vallas on Vilmar Rei palk tõusnud 2,4 korda. Enamik vallavanemaid on selle aja jooksul ühe palga juurde saanud.

Kuid on ka väga vähese palgatõusuga paiku. Näiteks Valjala vallavanema praegune palk on vaid 1,2 korda suurem sellest, mida toona sai Kaido Kaasik. See on ka konkurentsitult kõige väiksem tõus. Järgmine on Kuressaare linnapea palk, mis on nüüd 1,5 korda suurem toonasest linnapea palgast.

Muhu vald on eeskujulik Eesti taseme järgija. Vallavanema palk on tõusnud täpselt protsendi pealt samas tempos kui Eesti keskmine palk. Saaremaa keskmine on mõnevõrra väiksem, kuid sellest tempost aeglasemalt on lisaks Valjalale ja Kuressaarele liikunud ka Orissaare ja Leisi.

Kõige tipuks saab just väiksemate valdade puhul määravaks ka asjaolu, kui palju vallal üldse raha on. Andrus Raun tõdeb, et palgataseme säilitamine või tõstmine sõltub suuresti ikkagi maksulaekumisest.

Andres Hanso

Andres Hanso

“Olen tänulik oma palga eest, sest ma tean, mis on meie võimalused,” võtab teema kokku kuus 1231 eurot teeniv Pöide vallavanem Andres Hanso.

Töötunde ei loeta

Vallavanema töö pole kindlasti nagu kaheksa tundi kusagil konveieri taga töötamist. Tööajast selles ametis ilmselgelt ei küsita. Muhu vallavanem Raido Liitmäe ütleb, et 40-tunnise töönädalaga ei arvesta ükski oma tööd südamega tegev vallavanem. “Ametit vastu võttes on see teada ja hädaldada pole mõtet,” arvab Liitmäe, kes Muhu vallavanemana peab üsna tihti võtma ette ka pikki sõite Kuressaares toimuvatele nõupidamistele või üritustele.

Salme volikogu esimees Andrus Raun ütleb ka, et vallavanema töö ei ole kellast kellani töötamine. Vallavanem peaks probleemide lahendamiseks olema kättesaadav ka pärast tööaega.

Sama arvab ka Torgu vallavanem Tiit Põld. “Tööaeg on tööaeg. Telefon on siiski 24 tundi sees ja seni pole ma veel kunagi öelnud, et ma ei saa rääkida, kuna mul on tööaeg läbi,” ütleb ta.

Ruhnu vallavanema Jaan Urveti sõnul tekitab temas hämmastust, kui vallakodanik talle pühapäeval helistab ja hakkab vabandama, et nädalavahetusel tülitab. Tema arvab, et vallavanem peabki kogu aeg vallakodaniku jaoks olemas olema. Vähemalt väikevallas. Urveti sõnul tuleb loomulikult kõikide tööde ja tegemiste jaoks ka uneajast lõivu võtta, kuid õnnestumised ja kogemused on tema sõnul seda väärt.

Saarte Häälega vestelnud vallavanemad tõdesid, et oma palgaga on nad rahul. Iseasi, kas palk on just see, mille nimel seda tööd teha. “Võib-olla kõlab see pateetiliselt, aga kui näed vallahooneid uuenemas või elanike kooskäimise kohti arenemas, siis on see rahulolu eurodega võrreldes hindamatu,” ütleb Jaan Urvet.

Raido Liitmäe nendib, et eks palk ole ikka oluline, aga kui näed oma töös arenguvõimalusi, siis tööd tehes sa rahanumbrile ei mõtle. Kui töötasu ja amet ei meeldi, siis tuleb Liitmäe arvates uus töökoht otsida.

“Vallavanema töö on nii nagu iga teinegi töö – seda saab teha kas paremini või halvemini, südamega või mitte nii väga südamega, perspektiivitundega või pigem oma aega täis olles,” arvab Liitmäe. Andres Hanso ütleb lihtsalt: “Vallavanema amet ei ole rahateenimise koht. See on oma kodukoha armastus.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 747 korda, sh täna 1)