Laskem noortel töötada

Sotsiaalministeerium soovib muuta töölepingu seadust, et ajakohastada alaealiste töötamise tingimusi ja muuta nende tööle võtmine lihtsamaks.

Noorte huvikeskuse direktoriks saab Taniel VaresTaniel Vares, Kuressaare noorte huvikeskuse direktor:

Huvikeskus tahab anda oma panuse, et noored saaksid töökasvatuse. Töömalevale seab aga piirid eelarve.

Meie aastatepikkune töömalevate korraldamise kogemus on näidanud, et noored tahavad koolivaheajal tööd teha. Mis sest, et taskuraha, mis noor malevas teenib, on siiski üsna pisike. Kunagi oli malevas kokku 120 noort, töötasid kahes vahetuses kaks nädalat.

Siiski pole palju tööandjaid, kes tahaksid noori palgata. Üks mõte, mida tööandjad on väljendanud – kes rohkem ja kes vähem läbi lillede öeldes –, on aga see, et alaealistega on päris palju vaeva. Nendega tuleb ju tegelda, neid juhendada. Samuti peavad tööandjad probleemiks seadusega sätestatud piiranguid ja dokumentatsiooni poolt. Viimase püüab huvikeskus töömalevat korraldades võimalikult lihtsaks teha, et tööandjal ei jääks muid kohustusi peale noortele töö leidmise.

Muidugi sõltub noorte tööle võtmisel ja neisse suhtumisel palju nende vanusest. Töömalevas on enamik noori 13–14-aastased. 15–16-aastasi, juba asjalikumaid noori on vähem. Praegu tohivad 13–14-aastased töötada päevas neli tundi. Nende puhul on tööde loetelu ikka väga piiratud. 15-aastaste ja vanemate tööle võtmine on juba natuke lihtsam.

16–17-aastane noor on aga juba sellises vanuses, keda võiks tõsisemalt võtta. Kuna osa selles vanuses noori läheb pärast põhikooli lõpetamist tööle, oleks seadusemuudatus nende puhul küll õigustatud – et teha nende palkamine tööandjale kergemaks.

Kui noor tahab töötada kauem kui vaid pool koolivaheajast – kas saab talle seda pahaks panna?

Riik võiks mõelda, kuidas hakata töökasvatust paremini läbi viima ja noori varem tööturule tooma. Tööl käimist ei tohiks muidugi eelistada koolis käimisele, aga miks mitte lasta noortel kasvõi suvi läbi töötada, et nad võiksid endale korraliku taskuraha teenida.

Nõukogude aega, mil õpilased käisidki töö- ja puhkelaagrites ning malevates, praegusega võrdlema ei peaks, siis olid teised ajad. Muidugi kehtisid ka siis alaealiste töötamisele mingid piirangud, aga ilmselt mitte nii ranged kui praegu, mil Eesti Euroopa Liitu kuulub.

Ei saa niimoodi üldistada, et tänapäeva noored on laisemad ja töötamisel saamatumad. Alati on olnud usinaid ja tublisid, aga ka selliseid, kes ei viitsi ja püüavad viilida.

Ülar TänakÜlar Tänak, Kärla põllumajandusühistu juht:

Oleme alaealiste tööjõudu kasutanud väga vähe. Peamine põhjus on see, et meil ei ole noortele sobivat tööd eriti anda, loomakasvatuse valdkonnas on töökohad ja tööprotsessid nii täpselt paika pandud. Muidugi teevad alaealiste tööle võtmise keerulisemaks ka seadusega pandud keelud ja piirangud – neist olulisim on ehk ajaline piirang. Lihtsam tundub lasta täiskasvanul töö ära teha.

Asjalikke ja kohusetundlikke noori, kes tahaksid suviti tööd saada, jagub. Ikka küsitakse, ega meil midagi pakkuda ole. Aeg-ajalt sellist tööd ka on. Meil on olnud noori – peamiselt Kärla kandist – näiteks territooriumi koristamas. Oma ettevõtte töötajate lastele oleme ka vahel tegevust pakkunud, et nad töökasvatust saaksid.

Kui piirangud alaealiste palkamisel enam nii ranged ei oleks, usun, et ettevõtjad võtaksid noori meelsamini tööle. Töökasvatus peaks olema juba maast madalast. Kui noor tahab, võiks ta töötada kasvõi kogu suvevaheaja, sest kui inimene tahab, miks teda siis keelata?

100Jaanus Põlluäär, OÜ Sandla Puit juhatuse liige:

Suvel oleme ikka töömalevlastele rakendust pakkunud ja kaks-kolm noort tööle võtnud.     Nad on meil näiteks laos koristamas ja materjali sorteerimas käinud. Püüame noori aidata – paljudel on ju huvi tööd teha, aga napib kohti, kus seda teha.

Sageli ettevõtjad ei soovi alaealisi tööle võtta – alaealiste tööle võtmisele ja töötamisele on ju seatud suured piirangud. Oodatakse ikka, et inimene oleks terve päev ametis. Kui noored saavad vaid pool päevakest tööl olla, ei pruugi neile sobivat tegevust leida.

Teine asi on muidugi see, et keegi ettevõtte töötajaist peab nende noortega tegelema, neid juhendama – ka see on ajakulu. Ja muidugi on neid ettevõtjaid, kes leiavad, et noortest pole töötamisel asja. Eks noori ole muidugi igasuguseid, aga kes tahab tööd teha, see teeb.

Usun, et kui seadused oleksid leebemad, kasutaksime noorte tööjõudu enam. Suvel on rohkem tööjõudu vaja – miks mitte neile kaks-kolm kuud rakendust pakkuda.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 244 korda, sh täna 1)