Riik toetab kaheksa omavalitsuse kergliiklusteede rajamist enam kui 2,3 miljoni euroga, Salme vallal on võimalik küsida maksimumsumma ehk 400 000 eurot. Salme vald kavandab rahapaigutust Mändjala–Tehumardi kergliiklustee rajamiseks.
Eelmise aasta märtsis kinnitati kergliiklusteede kava, millega 16 põhinimekirja projekti sai õiguse esitada kohe taotluse EAS-i ning ülejäänud jäid reservnimekirja. Läinud aasta teises pooles sai kaks esimest reservnimekirja projekti taotluse esitamise õiguse ning sellel aastal lisandus kaheksa projekti.
(Vaadatud 1 102 korda, sh täna 1)
Loading ...
Äkki saaks selle 400 tonni eest mingi tööriista osta, millega kergliiklustee peale ja mahasõidud veerevate rataste jaoks sujuvaks freesida?
Ootan vastust!
ei saa
On see mõtet suvalisele kiusupunnile ja hädakopsikule üldse vastata. Kui ei oska rattaga sõita või ei püsi sadulas, ära roni sinna.
Ega sellised vastajad tõesti ei vääri hästi tehtud asju.
Kas sina läheksid ise nt maanteele asfalti panema? Selle jaoks on teeettevõtted.
Küll on rumalaid inimesi! Mõnitavad ja veel uhked enda rumaluse üle.
Töövahendid ei ole selle meetme nn abikõlbulikud kulud, seega EI SAA 400 tonni eest mingi tööriista osta, millega kergliiklustee peale ja mahasõidud veerevate rataste jaoks sujuvaks freesida.
Omafinantseering peab selle projekti juures olema vähemalt 15% aga isegi omafinantsseeringu eest EI SAA mingi tööriista osta, millega kergliiklustee peale ja mahasõidud veerevate rataste jaoks sujuvaks freesida, sest omafinantseering peab olema ka abikõlbulik kulu.
Loodan, et oli ammendav vastus. Üks küsimus ka nüüd: niipalju, kui seda “kergliiklusteed” on juba Kuressaare ja Salme vahele ehitatud — kus kohas oleks vaja veel kergliiklustee peale ja mahasõidud veerevate rataste jaoks sujuvaks freesida? Juba praegu on sujuvad mahasõidud isegi neile kinnistuile, mis ainult kaardil on märgitud!
Jah, vallad liidetakse, aga tööriistu, nõu jm vajalikku ei jagata. Huvitav ühtsus. On muidki kergliiklusteid. Peab päris pime olema, kui ei märgata puudusi.
MIDA NÜÜD, asi!
Sa tahad hoopis Salme valla poolt sihtotstarmelisena taodeldava 400000 euroga hoopis kuskil mujal mingeid kergliiklusteid kohendada?
Tead, mine tõesti…
Ühendatud anumate seadusest oled midagi kuulnud?
Antud asja juures:
Ühendatud anumate seadus ≈ energi jäävuse seadus ≈ soodustuskelmus!
Asi tundub veel uhke olema enda rumaluse üle.
Ei
Moraalne kohustus teisi aidata langeb ära ja kõik teenused saadakse ikka täishinnaga oma rahakotist. Mingit soodustust ei saa. Kuid, selle erinevusega, et asi saab tehtud ja hästi.
Vaene sugulane sai ühtäkki rikkaks, nii on teistelgi kergem elu.
huvitav, millal saab ümber kuressaare ringi kokku? Ehk siis kihelkonna ringist nasva ristini on tee puudu. Ruumi nagu on, kergliiklejaid on ka autode vahel näha.
Äärmiselt positiivne uudis….. oleks see siis, kui enam mitte midagi muud ei oleks rahaga teha. Tavaliselt ei leita mõnda tuhandet eurotki hädavajalikeks toetusteks ja siis litaki 400k rattateele. Rattatee on tore, aga ilma selleta ei jää elamata, küll aga näiteks ilma arstiabita. 400k eest saaks Saarlased üsna pikalt mandril arsti juures käia. Või saaks toetada saarlaste ülevedu mandrile. Arusaadav, kui see tuleb mingist fondist sihtotstarbega ja see lihtsalt tuleb vastu võtta, et saamata ei jääks, aga riigirahast? Mida täpsemalt kergliiklusteed maapiirkonnas peaks mõjutama? Kas väheneb linnastumine? Kas saavad õnnelikuks sadakond turisti aastas, kes rattaga saarele tiiru peale teevad? Kas kohalikud saavad Kuressaarest Salmele rattaga ja hakkavad ainult sellepärast rattaga käima, et enne ei olnud võimalust? Või on lihtsalt, et mõnikümmend rattasõpra saavad tervisesõitu teha?
Tundub, et astusin hommikul vale jalaga voodist välja….
Torisemise asemel võiks rattaga sõita, siis on ehk ka vähem asja arsti juurde.
Vaatame asja juures värki natuke üldisemalt.
Salme vallal on võimalik küsida maksimumsumma ehk 400 000 eurot jutt pole vale aga üldistus asjale on Ühel omavalitsusel ongi võimalik küsida sellest meetmest maksimumsummana 400 000 eurot.
Samast meetmest sai Lääne-Saare vald 400000 eurot Kuressaare–Vaivere kergliiklustee toetuseks ja Lääne-Saare endale osale Mändjala–Tehumardi kergliiklustee rajamiseks enam riigi toetust küsida ei saa sentigi.
Ja kui Kärla+Kaarma+Lümanda ühinemise asemel oleks toimunud Kärla+Kaarma+Lümanda+Salme ühinemine, siis ei saaks Mändjala–Tehumardi kergliiklustee jaoks keegi sentigi küsida!
Suur osa “riigi” (tegelikult EU) rahast on omavalitsuspõhine, st väiksema omavalitsuse puhul on võimalik rohkem euroraha taodelda per capita. Kui terve Saare Maakond oleks üks omavalitsus, siis olekski 400000€ kogu sellest meetmest maakonda tlev raha. Tänu mitteühinemisele on aga ainuüksi kergliiklusteedele tulev raha 2,5x suurem. Ühinege, ühinege üheks omavalitsuseks — “ühisosa” on siis see, et kellelgi pole enam raha.
Vaimselt piiratud inimesed saavad ikka asjadest “oma moodi” aru!
Midagi pole teha — Toetusskeemi raames saavad taotlejaks ja kaastaotlejaks olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksused ja see tähendabki seda, et Kärla, Kaarma ja Lümanda saanuks tadelda maksimaalselt 1200000€ aga Lääne-Saare ainult 400000€.
Mändjala-Tehumardi kergliiklustee on Salme ja Lääne-Saare valla ühisprojekt. Tänu sellele, et Salme ei ole ühinenud Lääne-Saarega, on võimalik Mändjala-Tehumardi kergliiklustee jaoks üldse raha taodelda, sest Lääne-Saare küsis oma 400000 eurot Kuressaare–Vaivere kergliiklustee toetuseks.
Kus kohast leiab raha Lääne-Saare vald oma kergliiklusteelõigu rahastamiseks Salme vallaga ühisprojektis? Õigus, Selliste asjade kompenseerimiseks oligi see “ühinemispreemia” ju ette nähtudki! 536750-eurose ühinemistoetuse eest kergliiklustee — ei usu!
Mis teha, piiratud mõistusega inimesed ei püüagi asjadest aru saada.