Riigikaitsest ja muust

Äsja täitus Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja IRL-i valitsusel esimene tegevusaasta. Nende 12 kuu jooksul on toimunud päris palju olulist ja vahel ka vastuolulist.

Kaitseministri tööle on tugeva pitseri vajutanud maailmas järsult pingestunud julgeolekuolukord – eeskätt Venemaa kasvanud agressiivsus, aga ka sõda Süürias, pead tõstev terrorism ning rändekriis. Elasime peale nn külma sõja lõppu aastaid usus, et sõda ja relvastatud konflikt Euroopas on minevik. Nüüd teame paraku, et see nii ei ole. Uues ohupildis pole mitte ainult minu, vaid terve valitsuse olulisim väljakutse Eesti riigi ja rahva julgeoleku tagamine. Usun, et see on seni hästi õnnestunud.

Me ei ole taganenud põhimõttest eraldada riigikaitseks kaks protsenti rahvuslikust kogutoodangust. Suur osa sellest rahast läheb investeeringutesse. Peame saavutama kaks eesmärki korraga: looma kaitseväele uusi sõjalisi võimekusi ja tõstma tulejõudu. Lisaks investeerime me nelja aasta jooksul 40 miljonit eurot liitlasüksuste kohalolekuks vajalikku taristusse.

Tõsiselt võetavad kaitsejõud

Praegu teenivad Eestis sajad liitlassõdurid, kes näitavad NATO valmisolekut kaitsta oma liikmesriiki. Eesti ja teiste Balti riikide tõhusamaks kaitseks on vaja, et NATO idapiiril oleks sõjaliselt ja poliitiliselt usutav liitlasvägede kohalolu. Minu igapäevane töö käibki praegu selle nimel, et suvisel NATO Varssavi tippkohtumisel vastavad otsused langetataks. Kui liitlased eesotsas USA-ga saadavad meie piirkonda lisalahingüksusi, siis kahaneb risk, et Venemaa teeks siinse julgeolekuolukorra osas valearvestusi. Venemaal tuleb mõista, et pole mõtet torkima tulla.

Eesti oma kaitsejõud on hästi motiveeritud ja välja õpetatud ning aina parema varustusega. Ühesõnaga – tõsiseltvõetavad. Maavägi on astumas uuele tulejõu tasemele: aasta teises pooles jõuavad siia Hollandilt hangitud jalaväe lahingumasinad CV90. Meie kaitseväelaste ja Kaitseliidu üksuste käsutuses on maailma ühed parimad tankitõrjerelvad Javelin.

Esimest korda ajaloos oleme graafikus, liikudes eesmärgi poole, mille kohaselt peab aastaks 2022 olema tegevteenistuses 3600 kaitseväelast. 2020. aastal on täielikus lahingvalmiduses 1. jalaväebrigaadi kõrval ka 2. jalaväebrigaad. Ka on ajateenijate väljaõpe ja olmetingimused praegu paremad kui kunagi varem. Usun, et kõik saarlastest ajateenijad nõustuvad siin minuga.

Äramärkimist väärib vahest ka see, et 1. jaanuaril ületas Kaitseliidu liikmete arv 25 000 piiri. See on väga arvestatav jõud. Olen külastanud mitmeid Kaitseliidu malevaid, ka kodusel Saaremaal, ning näinud kaitseliitlaste pühendumust ja professionaalsust.

Andsin ministrina korralduse luua uus asutus – riigikaitse investeeringute keskus, mis koondab enda alla kõik riigikaitsega seotud hanked. Hangete maht järgmise nelja aasta jooksul on üle 800 miljoni euro. Sellised mahud nõuavad professionaalset haldust ja koordineerimist. Tehtud otsus lubab kaitseväel keskenduda oma peamisele tööle – sõjalisele riigikaitsele.

Vanematele kindlustunne

Mõnest muust algatusest ka. Valitsusliit on kas astunud või astumas samme, mis parandavad meie perede, iseäranis laste heaolu. Esimese ja teise lapse toetus on tänaseks kerkinud 50 euroni ja kerkib samm-sammult edasi. Meenutan, et kõigest paar aastat tagasi, enne minu erakonna jõulist sekkumist oli see summa 19 eurot kuus. Kindlasti pakub emadele-isadele kindlustunnet teadmine, et riik hakkab tuleval suvel maksma 200 euro suurust lasterikka pere toetust neile peredele, kus sirgub kolm või enam last.

2017. aasta jaanuaris astub ellu nn elatisabifond, millega riik tagab üksinda last kasvatavale vanemale elatisraha koos võlglaste karmima pihtide vahele võtmisega. Lisaks hakkab riik uuel aastal toetama laste huviringis või trennis käimist. Õige hiljuti, 1. aprillil kerkis keskmine vanaduspension enam kui 20 euro võrra, jõudes 396 euroni ja jäädes edasi maksuvabaks.

Lõpetuseks. 2013. aasta mais seisin selle eest, et Kuressaare linn teeks kõigile Saare maakonna omavalitsustele ettepaneku moodustada üks Saaremaa omavalitsus. See polnud kerge. Mind kannustas veendumus, et koos suudame olla võimekamad ja tugevamad kui igaüks eraldi. See ambitsioonikas plaan pälvis kriitikat ja tagasilööke, aga leidis ka ohtralt poolehoidjaid, tõstes saarlased üheks omavalitsuste vabatahtliku ühinemise eestkõnelejateks.     Pakun, et kõik see aitas kaasa sellele, et ka riigi tasandil hakati nii olulise teemaga lõpuks ometi edasi liikuma. Nüüdseks on valitsus suutnud esmakordselt ajaloos haldusreformi põhimõtetes kokku leppida. Ka on reformi eelnõu läbinud riigikogus esimese lugemise. Meie riigi tulevikku silmas pidades on see suur asi. Nüüd on oluline, et me Saaremaal saavutatut maha ei mängiks ja asi ei sumbuks omavahelistesse kemplustesse. Peab mõistma, et kaotajaks jääksid sellisel juhul ainult meie enda inimesed.

Hannes Hanso, kaitseminister, SDE

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 119 korda, sh täna 1)