Pöördu linnavõimu poole ja rahamured lahenevad (12)

HÄDAPÄRANE ETAPP: Pärast sisetöid oli Anti Toplaane sõnul sademeveed vaja hoonest eemale juhtida ja kanaliseerida. Vastasel korral oleks kiriku siseviimistlus hakanud paari aasta jooksul sinna kogunenud niiskuse tõttu lagunema. EGON LIGI / ARHIIV

HÄDAPÄRANE ETAPP: Pärast sisetöid oli Anti Toplaane sõnul sademeveed vaja hoonest eemale juhtida ja kanaliseerida. Vastasel korral oleks kiriku siseviimistlus hakanud paari aasta jooksul sinna kogunenud niiskuse tõttu lagunema.
EGON LIGI / ARHIIV

Kuressaare Laurentiuse kiriku hooviala tööde rahastamine on näide sellest, kuidas linnakassast raha saamiseks vältida tülikaid komisjone ja võimalikke küsimusi. Tuleb kuuluda võimuliitu ja pöörduda koalitsiooninõukogusse, mis kirjutab vajaliku numbri otse eelarvesse.

Selle aasta 25. veebruaril kinnitas linnavolikogu tänavuse eelarve, milles on Kuressaare vanimate sakraalehitiste renoveerimise toetamiseks ette nähtud 49 000 eurot ehk varasemaga võrreldes pea kahekordne summa.

Eelarve seletuskirjast summa jagunemine ja otstarve ei selgu, kuid linnavalitsusest selgitati Saarte Häälele, et tegu on Laurentiuse kiriku investeeringute kaasfinantseerimisega 36 000 euro ja EAÕK Kuressaare püha Nikolai kiriku investeeringute kaasfinantseerimisega 13 000 euro ulatuses.

Eelneval kahel aastal on mõlemad kogudused saanud toetust võrdselt 13 000 eurot. Miks Laurentiuse kogudusele suunatud toetust tänavu mitmekordistati, ei nähtu paraku ühestki avalikkusele kättesaadavast dokumendist.

Linnavolikogu komisjonide eelmise aasta detsembrikuu istungite protokollidest leiame küll, et rahandusnõunik Mai Takkis tõi 2016. aasta eelarvet tutvustades ja linna põhitegevuse kuludest ja investeerimistegevusest kõneldes jätkuprojektide hulgas välja ka Kuressaare vanimate sakraalehitiste renoveerimise toetamise summas 49 000 eurot.

Kuid protokollidest ei nähtu, et kellelgi oleks tekkinud küsimusi, miks summa on ühtäkki 23 000 euro võrra suurem ehk varasemaga võrreldes peaaegu kahekordistunud ja kuidas seda kasutatakse, rääkimata katteallikatest, mida üldreeglina iga lisakulu puhul nõutakse, veel vähem hääletamisest.

Küll pidasid komisjonid vajalikuks näiteks hääletada Saaremaa muuseumi kultuuriprojektidele lisaks senisele 1500 eurole täiendava 1500 euro eraldamist või kaasava eelarve suurendamist 20 000 euro võrra, mis kumbki läbi ei läinud. Hääletati ka 500 euro suuruste kultuuristipendiumide sisseseadmist.

Täpsuse huvides olgu märgitud, et komisjonides hääletatakse konkreetseid ettepanekuid, mida sakraalehitiste renoveerimise eelarverea kohta ei tehtud aga ühtegi.

Sakraalehitiste toetusraha kasutuse kohta saab aimu 5. aprillil Laurentiuse kogudusega sõlmitud toetuslepingust, kus viidatakse, et 36 000 eurot kulub kiriku taristu renoveerimistöödele.

Praktikas tähendab see suuresti kiriku parkla ehitust, mis on ka pühakojast mööda kõndivatele inimestele silma jäänud. Ja see on järgmise küsimärgi koht – kas raha on eraldatud sihipäraselt? Kas parkla ehitus vastab linnaeelarvesse kirjutatud toetusrea mõttele?

 

Võtame ette koalitsioonilepingu, mille punkt 34 ütleb: toetame linna vanimate sakraalhoonete remonti. Ka koalitsioonilepingu täitmise aruanne 2014. aasta kohta ütleb: “2014. ja 2015. a linnaeelarves 26 000 eurot vanimate (Laurentiuse ja Nikolai) sakraalhoonete remondi kaasrahastamiseks.”

Dokumendid kõnelevad üksnes hoonetest, taristust ega hooviala heakorrastamisest pole neis sõnagi. Ja dokumendid kõnelevad kindlast summast – 26 000 eurot aastas.

Et tehtu raisku ei läheks

Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan, kes on ühtlasi ka linnavolikogu võimuliitu kuuluva IRL-i saadikurühma liige, linnakodaniku komisjoni esimees ja kultuurikomisjoni aseesimees, selgitas, et otsuse “vastava summa eraldamiseks, vajalike tööde teostamiseks on teinud koalitsiooninõukogu peale vastavat arutelu eelmise aasta sügisel”.

Vastav summa, 36 000 eurot, tuli aga AS-i Klotoid hinnapakkumisest, mis oli ainuke, kuna teisi ei küsitudki.

“Kuressaare linn kui projekti rahastaja ei ole esitanud vahendite kasutamisele muid nõudmisi, kui sarnaselt eelmiste aastatega rahakasutuse täpne ja õigeaegne aruanne, mida kogudus on alati korrektselt täitnud. Minu andmetel ei ole kogudustel kui MTÜ-del sellise eraldise puhul ka otseselt erinevate pakkumiste võtmise kohustust,” märkis Toplaan.

Ta selgitas, et kõnealune eraldis puudutab kirikuga seotud kõige pakilisemat investeeringut ehk hooviala töid, sadevete ärajuhtimist ja munakivide paigaldamist, mille kogumaksumuseks on arvestatud 81 700 eurot. Rahapuudusel jääb kivide paigaldamine sel aastal ära. Kokku on eelmisel aastal valminud renoveerimisprojekti järgi kirikuga seotud renoveerimistöödeks vaja veel aga üle 300 000 euro.

“Eelmisel aastal olime olukorras, kus seoses valitsuse ja kultuuriministri vahetusega ei leidnud riik kiriku hooviala ja välistööde jätkamiseks jätkuva rahastamise võimalust,” rääkis Toplaan.

“Kuna oli selge, et kui riigipoolset toetust meil käesoleval aastal oodata ei ole ja tööd on kavandatud oma loogilises järjekorras, pidime koostöös linnaga otsustama, millised on kohapealsed võimalused ja vajadused hädapäraste töödega samm-sammult jätkata olukorras, kus ühe etapi teostamise terviksumma tundub muude vajaduste kõrval üle jõu käivana.”  Järgmine hädapärane etapp pärast seda, kui sisetööd on valmis saanud, oli tema sõnul juba tehtu säilitamine, mis eeldas sadevete hoonest eemalejuhtimist ja kanaliseerimist, kuna vastasel korral oleks kiriku siseviimistlus hakanud paari aasta jooksul sinna kogunenud niiskuse tõttu lagunema.

“Kuna sadevete ärajuhtimise tarbeks tuli paigaldada torustik ja osaliselt pinnast, oli mõistlik valmistada samade tööde käigus ette parkla rajamise alused nii, et hiljem saaks jätkata juba kattekivi paigaldamisega,” rääkis Toplaan. Ta lisas, et kiriku hoov on pea ainus koht, kus saab kirikus toimuvate teenistuste, talituste, aktuste ja kontsertide korral parkida, seetõttu on olnud ka avalik huvi parkimisala suurendamiseks.

“Järgmisel aastal loodame jätkata hooviala katmist kiviga, mille osas on oodata muinsuskaitseameti arvamust, kas kiriku juures peab kasutama kallimat munakivi või tohib kasutada ka tavalist ja soodsamat tänavakivi,” ütles kirikuõpetaja.

Sakraalhoone remont?

Oma pikas ja põhjalikus selgituses jättis Toplaan aga kokkuvõttes vastamata küsimusele, kas kinnistu heakorrastamine on käsitletav sakraalhoone remondina või mitte.

Linnavalitsusest öeldi linnaeelarve koostamise protsessi selgituseks, et eelarve eelnõu koostamist koordineerib linnavalitsuse rahandusosakond, pidades läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide, hallatavate asutuste juhtide ja linnavalitsuse liikmetega ning hinnates taotluste vastavust linna arengukavale ja muudele õigusaktidele.

Linnapea Madis Kallase kommentaar eeltoodule oli lühike: “Valitsus pidas eelarve eelnõud arutades kõiki eelarveartikleid põhjendatuks.”

Linnavolikogu opositsioonilise Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi nentis diskreetselt, et kõnealuses rahaeralduses paistavad tõesti vasturääkivused. “Esiteks on vastuolu volikogu kinnitatud eelarvestrateegiaga rahalises mahus ja teiseks – küsitavused raha sihtotstarbelises kasutamises vanade hoonete jaoks,” märkis ta.


Kümne aastaga 119 000 eurot

Viimase kümne aasta jooksul on linn Laurentiuse kogudust kiriku remondil toetanud 119 000 euroga.

Aastatel 2006–2008 sai kirik linnalt 1,05 miljonit krooni (67 000 eurot) hoone ja 200 000 krooni (12 800 eurot) oreli taastamise toetuseks. EAÕK Kuressaare püha Nikolai kirik sai samal perioodil 500 000 krooni (32 000 eurot) hoone taastamise kaasfinantseerimiseks ja metodisti kirik 150 000 krooni (10 000 eurot).

2009. a alanud masuga nulliti kõik toetussummad ja kuni 2012. aastani ei läinud sakraalehitistele linna eelarvest sentigi. 2013 keerati kraani vähehaaval jälle lahti ja Laurentiuse kirikule tilkus sealt 13 000 eurot. Järgmisel aastal oli ka Nikolai kirik eelarves sees ja sakraalehitistele eraldati kokku 26 000 eurot. Möödunud aastal sai eelarverida nimeks “vanimate sakraalehitiste renoveerimise toetamine” ja mõlemale laekus taas 13 000 eurot.


Kommentaar

TAMBET ALLIK

Jaanus Tamkivi, ekslinnapea, linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees

Õige on, et Laurentiuse kirik on aastaid saanud linnalt rahalist tuge. On saanud ka teised kirikud, aga oluliselt väiksemates summades.

Laurentiuse kiriku restaureerimise toetamise loogika oli seotud kirikuhoone tehnilise olukorra ja väljanägemise parandamisega ja kasutamiskõlbulikkuse tekitamisega ka avalikeks üritusteks (nt kontserdid jne). Tegemist on ikkagi väärtusliku ehitisega otse Kuressaare südames.

Küll aga oli siin varasematel aastatel kindel koostöö kultuuriministeeriumiga, et rahaliselt lisandus linna toetusele kiriku remondiks ka riigi tugi ja seda oluliselt suuremates summades.

Sellest on kahju, et  need sidemed on tänaseks käest lastud.

Teades, et kirikuhoonel on tõsised probleemid veel näiteks ka tornikiivri olukorraga, siis vaid linna eelarve ja koguduse rahadega seda ei lahenda. Milline see suurem plaan on, sellest ei ole õnnestunud tänaseks aru saada.

JaanisJaanis Prii, Kuressaare koalitsiooninõukogu esimees

EELK Kuressaare Laurentiuse kirik on Kuressaare suurim sakraalhoone, mis on kasutuses ka kontserdisaalina. Riik on kiriku renoveerimist oluliselt toetanud alates 2007. aastast. Natuke on panustanud ka linn ja samuti mitu aastat järjest. Seega on riik ja linn teinud siin koostööd.

Paraku oli riigi eelarvestrateegias toetus planeeritud kuni 2015. aastani. Teame, et vana hoone renoveerimisel ei näe keegi ette kõiki täiendavaid kulusid. Nii oli ka Laurentiuse kiriku juures.

Kirik on esitanud täiendavad finantseerimistaotlused nii linnale kui ka riigile. Paraku on riigieelarve strateegia koostamine ja muutmine samuti pika vinnaga. Linn tuli siin osaliselt, oma nappide võimaluste piires appi.

Kes on ajaloolise hoone renoveerimisega kokku puutunud, see teab, et paksud maapinnast isoleerimata kivimüürid kannavad niiskust edasi. Kuressaare linna rahaeraldusest läheb minu teada suurem osa just sadevete hoonest eemale juhtimiseks ja sellega seotud pinnasetöödeks, mida on otstarbekas koos teha. Väita, et see ei ole seotud hoone renoveerimisega, on väga suvaline tõlgendus. Vastupidi, neid töid oleks pidanud alustama veelgi varem, aga raha on alati vähe ja mingi tööde etapp tuleb teha korraga.


Kuressaare Laurentiuse kirikule eraldatud riigi investeeringud

2007  319 558 €
2009   127 823 €
2010  63 912 €
2011 63 912 €
2012 63 912 €
2013    81 912 €
2014 250 000 €
2015 101 736 €
Kokku 1 072 765 €

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 805 korda, sh täna 1)