Veeseadus takistab veise- kasvatust ja maahooldust                           

Lihaveisekasvatajad soovivad muuta aasta alguses veeseaduse muudatusega kehtestatud piirangut, mis lubab tahesõnnikut põllul aunas hoida vaid kaheksa kuud.

Maaeluministeeriumile saadetud MTÜ Liivimaa Lihaveis ja Eesti lihaveisekasvatajate seltsi pöördumises leitakse, et sõnniku põllul hoidmise 8-kuuline tähtaeg ei vasta lihaveisekasvatuses toimivatele tootmis­tsüklitele ning on takistuseks püsirohumaade hooldamisel ja veiseliha tootmisel.

“Selgelt pole ajaühik 8 kuud seadusesse tulnud mitte ühtegi tehnilist ega agronoomilist töövõtet arvestades,” leitakse pöördumises. “Sellise ajaga meie klimaatilistes tingimustes sügavallapanusõnnik kasvava taimikuga püsirohumaale pealelaotamiseks ei sobi, see eeldab püsirohumaa uuendamist künni teel.”

Lihaveisekasvatajad pole teraviljakasvatajad, kel võib külvikorras olla sadu hektareid kündi ootavaid põlde. Veisekasvatajad majandavad püsirohumaadel, kus saab kasutada vaid 100 % komposteerunud sõnnikut, mille tekkimine pole praegu sätestatud ajapiiranguga mitte kuidagi võimalik.

Enamikes lihaveisefarmides peetakse loomi sügavallapanulautades, varjualustes või ka paljudel juhtudel lihtsalt nn “allapanu kihi otsas”. Tekkinud sõnnikuga saab hakata tegelema, kui loomad on laudast karjamaadele liikunud ehk siis mitte enne 1. maid. Seaduses võimaldatud 8-kuune ladustamistähtaeg ulatub jaanuarini. Reaalselt jääb sügavallapanusõnnikule aega komposteeruda viis kuud ehk siis oktoobrikuuni. “5 kuuga pole sügavallapanusõnnik komposteerunud selliseks, et see oleks kõlbulik püsirohumaale laotamiseks,” osutatakse pöördumises. “See näitab veel kord, et sellise ajapiirangu sätestamisel pole mõeldud lihaveisekasvatuses toimivatele tootmistsüklitele.”

Ka tuleb nõuded sügavallapanu sõnniku komposteerimisele põllul eraldi sõnastada – seda ei saa samastada lihtsalt sõnniku ladustamisega väljaspool sõnnikuhoidlat või lauta. Sõnniku komposteerimiseks haritaval maal, sh püsirohumaal ei ole vajadust rajada betoon- või asfaltplatse, kuna aunasid ei rajata samadesse kohtadesse, vaid vastavalt rohumaade väetamisvajadust jälgides igal perioodil uutesse kohtadesse. Momendil on olukord keeruline, sest kehtiv veeseadus välistab püsirohumaadel jätkusuutliku ja mõistliku kariloomakasvatuse. Olukorra muudab omakorda eriti keeruliseks, et sõnnikumajandus on ka üks nõuetele vastavuse osa. Kui sõnnik ei ole kaheksa kuuga sisse küntud, siis tekib loomakasvatajatele tagasinõue erinevate toetuste osas.

Lihaveisekasvatajad teevad ettepaneku pikendada sõnnikuauna põllul komposteerumise aega 24 kuule.

Tühistada tuleks aga piirang, mis keelab tahe- ja sügavallapanusõnniku ladustamise auna 1. detsembrist kuni 31. jaanuarinis. Kuna sellel perioodil on meie kliimas pinnas kõige suurema tõenäosusega külmunud ning teedel massipiirangud puuduvad, saaks loomakasvataja sõnnikut keskkonda rikkumata auna vedada.


KOMMENTAAR

Ida-Saaremaal lihaveiseid kasvatav Mario Talvist:

Olen lihaveisekasvatajate pöördumises toodud põhjendustega ühte meelt. Meil kui väljas vabapidamisel loomi pidaval ettevõttel oleks samuti mõistlik kevadeks loomade toidukohtades tekkiv mass (sõnnik, hein, põhk, silojäägid) aunastada, komposteerida ning järgmisel kevadel ümberaunastada ja umbes pooleteise aasta pärast sügisel sisse künda. Valime loomade söötmiskohad selliselt, et lähedale ei jääks veekogusid, kaeve, sh välistades kaldeid eelpool nimetatud veeallikate poole. Kuna kasutame söödakadude vähendamiseks rullihoidjaid (üks rullihoidja 5–6 looma kohta), mis on küllaltki suure ala peale laiali jaotatud, oleks investeering betoonalustesse majanduslikult põhjendamatu ja ebamõistlik.

Kui välistingimustes vabapidamisel lihaveiseid kasvatavad ettevõtted saaksid lisakulusid tegemata keskkonnahoiule rohkem kaasa aidata, teeksime seda heameelega, kuid igasugused muudatused peavad olema põhjendatud ja otstarbekad.

Tuule Grupi loomakasvatusjuht Egon Jürisson:

Uus veeseadus on jätnud arvestamata lihaveisekasvatajate söötmisplatsidel ja sügavallapanulautades tekkinud rohke allapanuga segunenud tahkesõnniku, mida tuleb enne põllule laotamist komposteerida. Selleks tuleks seaduses eristada sõnnikuaunad, kus kehtiks 8 kuu ladustamise nõue, ja tahkesõnniku komposteerimise platsid, kus see 8 kuu nõue ei kehtiks. Selline muudatus annaks juurde paindlikkust, et igal tootjal oleks võimalus valida just tema ettevõttele sobivat parimat võimalikku tehnoloogiat sõnniku käitlemiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 383 korda, sh täna 1)