
SAI NOOMIDA: Ilme Õunapuu ja Joonas Aavik pidasid kinni Soome numbrimärgiga sõiduki, mis sõitis 90 km/h alas kiirusega 99. Trahvist juht seekord pääses, küll aga sai ta noomida.
MAANUS MASING
Kui neljapäeval kella kolmeks tehtud päevakokkuvõttes oli politseil teatada kahest kiiruseületajatele määratud trahvist ja mõnest korralekutsumisest, siis neljapäeva pärastlõuna ja öö vastu reedet möödusid veelgi rahulikumalt.
27-st kiirustalgute lehele teada antud kohast jõuti reede hommikuks läbi käia 18: kuus neljapäeva ennelõunal ja 12 kohas tehti järelevalvet järgnenud õhtul ja ööl. Kiiruseületajaid rohkem ei tabatud.
“Autojuhid on käitunud pigem väga viisakalt ja sõitnud isegi lubatust väiksema kiirusega,” märkis Kuressaare politseijaoskonna patrulltalituse juht Matis Sikk. Ta tõdes, et tõenäoliselt ongi põhjus väljakuulutatud liiklustalgud ja juhid ei hakanud riskeerima, kui politsei suurendatud jõududega väljas on.
“Loodetavasti tuleb politseil aasta jooksul selliseid päevi veel palju ette, kus politsei ei pea sekkuma, vaid rahustab liiklust juba oma kohaloleku ja nähtaval olekuga ega pea kedagi kinni pidama,” tähendas Sikk.
Kuigi politsei kõikidesse viidatud kohtadesse ei jõudnud, rõhutas Sikk, et politsei plaanib nendele kohtadele kõrgendatud tähelepanu pöörata edaspidi.
PPA Facebooki liiklustalgute leht kirjutab, et politsei kohalolu mõjus enamikule juhtidest distsiplineerivalt ja vaid üksikutele tuli meelde tuletada, et kiiruse valikul tuleb lähtuda ohutusest, ja et parvlaevad sõidavad Kuivastu ja Virtsu vahet terve päeva.
Ohutu sõidukiiruse ja pikivahe olulisust kogesid politseinikud Ilme Õunapuu ja Joonas Aavik Kuivastu–Kuressaare maanteel vahetute tunnistajatena. Nimelt otsustas maanteele ootamatult maanduda kurg, kes oli parajasti märganud saaki, mida püüda.
See ootamatus päädis ehmatava äkkpidurdusega kahele teineteise järel sõitnud sõiduki juhile, kelle päästis piisav pikivahe ja ohutu sõidukiirus. Mõni hetk varem olid samas kohas otsustanud tee ületada neli hirve.
Politseinikud tuletavad meelde, et liiklejad peavad arvestama lindude ja loomade liikumisega. Kui sõiduk liigub liiga suurel kiirusel, ei pruugi reageerimiseks ja õnnetuse vältimiseks piisavalt aega jääda.
Oot, kui selliseid päevi palju tuleb, millal oma kvoot ära täidetakse ? Kuskilt peab ju ettenähtud trahvid määrama !?
s.o teeme nägu, et teeme tööd, praamilt ikka rahulikult koju sõita ei saa. Ootavad politsei ära ja siis lendavad sindrid 120 Kuressaarde
Tahaks küsida eesõiguse kohta, kus kergliiklustee ristub peateelt mahatuleva kõrvalteega, kummal on õigus? Kergliiklusteel oleval ratturil või kõrvalteelt tuleval autol?
Autol on eesõigus.
Asi ei ole kahjuks niisama lihtne.
Üks asi on see, et “kergiiklusteid” on mitut eri liiki: jalgratta- ja jalgtee on eraldi tee või teeosa, mis sõiduteega ristumisel on tee osa; jalgrattatee on sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis sõiduteega ristumisel on tee osa ja on ka jalgtee, mis on omaette tee ning kõigil võib sõita ka jalgrattur.
Enamus (aga mitte kõik) “kergliiklusteedest” Kuressaares on jalgratta- ja jalgteed ning LS ütleb: “Kui teel on omaette jalgratta- ja jalgtee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.” ja “Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgratta- ja jalgteed lähenev jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ning mööda jalgrattateed lähenev jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust. Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.”
Ja nüüd ma toon konkreetse näite avariist kus läheb vaidluseks, kes kellele teed peab andma: http://www.saartehaal.ee/2014/05/23/10-aastane-jalgrattur-jai-auto-alla/
Liikluskorraldusvahenditest lähtuvalt on tegemist kõige tavalisema Tallinna tn ja Raja tn ristmikuga, kus Tallinna tänavaga paraleelne “kergliiklustee” ristub Raja tänavaga ja rakendub LE punkt Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti. Jah, seal pargitakse autosid. Liikluskorraldusvahendite järgi on seal aga parkla sama palju, kui bussijaama juures tühjana seisval krundil, mida ka parklaks peetakse.
Ka Tallinna tänava rekonstrueerimise plaanis on kavas sinna panna lihtsalt osutusmärk 557 “Lõikuv jalgrattatee”, nagu hetkel. Osutusmärk 557 “Lõikuv jalgrattatee” ei määra mitte eesõigust vaid piirab keelab sõidukil sinna lähedale parkida ja ongi praktiliselt kõik.
Miks mitte reguleerida seda üheselt arusaadavalt märgiga 835 “Teeandmise koht jalgrattateel sõitjale” nagu LSis sellesk eraldi märk on olemas? Ise vastan — 835 märkide paigaldamiseks tuleks panna lisaks veel kaks 221 “Anna teed” märki. Võibolla oleks asja üheselt mõistetamiseks vajalik Maxima parkla “P” märgiga tähistada ja siis oleks üheselt aru saadav, et Tallinna tänavalt saab keerata Maxima parklasse, mitte Raja tänavale ning osutusmärk 557 “Lõikuv jalgrattatee” ja “P” märkide koosmõjul oleks üheselt arusaadava, et jalgratturil on eesõigus?
Samas tuleb neid muid liiklusmärke ja ohutussaari sinna Tallinna Tänavale nii palju, et Saaremaa “pealinn” Kuressaare võib “ohutussaare pealinna” “märgilist” tiitlit taotlema hakata. ;)
Ohutut liiklemist!
Teoorias võibolla küll, tegelikult mõned kohad vääriks nn lamavaid politseinikke. Raja tn ristumine jm.