Erametsaliit taotleb piirangute eest hüvitist

Eesti erametsaliit kutsub vabariigi valitsust üles kiiresti lahendama kauast põhiseadusega vastuolus olevat probleemi, et looduskaitselised piirangud maaomandile kehtestatakse ilma õiglase ja kohese hüvitiseta.

Aastaid on kestnud olukord, kus riik ei maksa hüvitist väljaspool Natura 2000 asuvatel kaitsealadel ja looduskaitseliste maade väljaost eeldab omanikult  kuni 10 aastat ootamist. Eesti erametsaliidu juhatuse esimehe Ants Eriku hinnangul kahjustab selline olukord nii looduskaitse mainet kui ka usku õigusriigi toimimisse. “Küsimus on poliitilises tahtes,” märkis ta.

Eesti erametsaliit, mis ühendab metsaühistuid, mille liikmete omandis on rohkem kui veerand Eesti erametsamaast, võttis oma neljapäeval toimunud üldkoosolekul vastu alljärgneva avaliku pöördumise:

“Eesti Erametsaliit kutsub Vabariigi Valitsust:

  1. Kiiresti lahendama kaua eksisteerinud põhiseadusega vastuolus oleva probleemi, kus looduskaitselisi piiranguid maaomandile kehtestatakse ilma õiglase ja kohese hüvitiseta.
  2. Järgima uusi kaitsealasid loovate või olemasolevaid laiendavate haldusaktide ettevalmistamisel põhimõtet, et haldusakti jõustamisel on tagatud piisavad eelarvelised vahendid piirangute hüvitamiseks eraomanikele.
  3. Lahendama ebaõiglase olukorra, kus Natura 2000 võrgustikku mittekuuluvatel kaitsealadel ei saa maaomanikud sisuliselt mingit hüvitist kehtestatud looduskaitseliste piirangute talumise eest, samas kui Natura 2000 aladel sarnased piirangud hüvitatakse.

Eeltoodud probleemidele lahenduse leidmiseks teeb Eesti Erametsaliit järgmised ettepanekud:

  1. Praegu valmistatakse ette 2017. aasta riigieelarvet. Natura 2000 võrgustikku mittekuuluvatel kaitstavatel loodusobjektidel asub erametsamaad sihtkaitsevööndis 4000 ha ning piiranguvööndis ja hoiualal 13 000 ha. Teeme ettepaneku kavandada riigieelarvesse piisavalt vahendeid looduskaitsealuste piirangute hüvitamiseks, sh väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid.
  2. Eelmainitud eelarveliste vahendite leidmiseks pakume välja, et riigimaade müügist 50% läheks looduskaitseliste maade ostu nimekirja nõuete rahuldamiseks.
  3. RMK kasumist, mis on tekkinud seoses asjaoluga, et RMK on saanud ca 200 000 ha põliseid talumaid majandamiseks, eraldatakse igal aastal piisav summa looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks.

Eesti Erametsaliit rõhutab, et pikalt kestnud maaomanike põhiseaduslike õiguste rikkumine ei ole kitsalt vaid metsasektori probleem – see on laiem küsimus omandi kaitsest õigusriigis, maaelu arengust ning riikliku looduskaitse mainest ja tõhususest.”

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)