Kuidas küll näida kuningannana? (1)

bussisõit noortele

Me oma vabas Eestis, kus kõike on külluses saada, teenindusettevõtteis ja poodides puuduvad järjekorrad, valitseb ometi millegipärast naeratuse defitsiit. Olen me vabas Eestis kuulnud-kogenud nii palju pahasti käitumist, et ei tunne end me oma riigis hästi.

Käisin laupäeval, 26. märtsil Kuressaares. Parajasti olid kallid pühad, loodus tärkamas talveunest. Kui saabusin bussijaama kassasse, valitses seal kuidagi pilvine õhkkond. Vaat et äikeselinegi.

Pikne jõudiski kohale. Ja uskumatu, kuid tõsi, raksas otse kell 17.50 väljunud reisil Lux Expressi firma bussis. Mulle oli kassast müüdud istekoha numbrita sõidupilet. Näitasin seda bussijuhile, kes vihase näoga käratas: “Eks seiske siis püsti!”

Julgesin küsida, kas võin istuda tema selja taha vabale istmele. Teised bussijuhid olid alati lubanud. Need kohad olevat aga välja müüdud. Kuid piletimüük jätkus bussis. Mindi muudkui tahapoole. Keegi ei huvitunud eesistmeist. Kuna püsti seistes oleksin teistele vahekäigu sulgenud, istusin siiski. Istusin kogu tee. Huvi ei tuntudki. Peatuses mahamineku järel jäi ees kaks kohta tühjaks.

Kuidas on võimalik, et Saaremaal oma tipptasemel teenindusega juba populaarsust kogunud bussijuhtide seast üks äkki niiviisi käitus? Bussis, kus teenindus on seni olnud tõepoolest luks?

Tänan südamest kõiki teisi sama firma bussijuhte, kuid ei julge enam te teenust kasutada. Viimati sõitsin küll kallima firma bussiga, see-eest oli omanik tuttav. Kui midagi taolist peaks selle ettevõtte bussis juhtuma, klaarime isekeskis ära.

Elan maal. Kui Saaremaal kõik koondub rohkem linna, vajavad eakad inimesed ehk rohkemgi linnasõiduvõimalusi. Kuidas teisiti kui jätkuvalt liinibussidega. Kui internetti kasutada ei oska või tervis seda ei luba, tuleb koju tagasi saamiseks läbida Kuressaare bussijaama kassad kui linna väravad. Kui seal aga ühtevalu pilvitab, lähevad linnaväravad rooste.

Klient olevat kuningas. Ent kuidas paista nagu kuninganna, et piletit mossis näoga, koguni põlastava grimassiga ei ulatataks? Et Lux Expressi bussis peale ei käratataks? 74-aastast naisterahvast püsti seisma nagu koolipoissi nurka ei käsutataks?

Kes ma selline olen, et niimoodi sõna võtan? Olen ise töötanud teenindajana, saanud aukirju ja mu nimi on kirjutatud ka endise Kingissepa sidesõlme auraamatusse.

Vähemalt hinge pealt sai seekord ära. Mis nihusti, ehk annab parandada?

Siiski – nii nagu taevas paistab pidevalt päike, isegi pilvede taga, leidub Saaremaal ka heatahtlikke ja vägagi toredaid inimesi. Nende tõttu minagi veel pisut…

Juta Rand, Ratla küla elanik


KOMMENTAAR

Sander Lõhmus, Lux Expressi teenindus- ja müügijuht:

Palume kliendilt selle kahetsusväärse juhtumi pärast vabandust. Meil on väga kahju, et reisija sai meie bussis ebameeldiva kogemuse, ning kinnitame, et selline teenindus ei vasta kindlasti Lux Expressi standarditele. Teeme kõik endast sõltuva, et selline suhtumine tulevikus ei korduks, ja rakendame kõiki meetmeid, et analoogseid juhtumeid edaspidi vältida.

Täname klienti väärtusliku tagasiside eest! Kohtleme kõiki oma kliente austusega ning kliendikeskne suhtumine on meie ettevõtte üks alustalasid ja eksistentsi aluseid. Mõistame, et klient on temale osaks saanud teenindusest nördinud ning rahulolematuse väljendamine on antud juhul igati õigustatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 300 korda, sh täna 1)