Vaba Rahva Laul on meeldejäävaid elamusi pakkunud paljudele inimestele nii Kuressaares kui ka Tartus. Nüüd on isamaaline üritus tulemas ka Tallinnas. Paraku kuhjuvad ürituse kohale tumedad pilved. Korraldajat kimbutab rahapuudus, mis nii suurelt ette võetud ürituse puhul ei ole tegelikult üllatav.
See paneb paratamatult mõtlema, et ehk oleks Vaba Rahva Laul võinud jäädagi vaid Kuressaare ürituseks. Küllap oleks see siingi kasvanud ja mandriltki huvilisi saarele toonud. Nüüd jääb aga loota, et suur tükk suud lõhki ei aja. On ju hoopis üks asi korraldada kontserti Kuressaare lossihoovis ja teine asi teha seda Tallinna lauluväljakul. Mastaapide vahe on lausa tohutu.
Kõigi finantsmurede juures on aga korraldaja Ülo Kannisto endiselt entusiastlik ja lootusrikas. Ühest küljest on see imetlusväärne, et leidub inimesi, kes suuri asju ette võtavad ja takistustest ei hooli. Teisalt jääb aga loota, et teda ei oota sama saatus, mis üht teist ambitsioonikat inimest, kes saarel aastaid suurt muusikaüritust vedas.
Tavaliselt pole kombeks anonüümseid kirju lugeda, aga kuna see puudutab Eesti 25. Taasiseseisvumispäeva, siis pean natuke sõna sekka ütlema. Olen selle Tallinna kontserdi korraldamisega ühes paadis Lauluväljaku juhtidega, väga tuntud muusikutega ja paljude Harjumaa omavalitsustega, ettevõtetega. Samuti on olemas palju armastatud lauljaid jt. häid inimesi. Osalevate kooride arv kasvab. Mingit tagasikäiku asjal pole. Arvan, et oleme ära teeninud selle isamaalise öölaulupeo!!!
Rõõm teada, et on isamaalisi inimesi, kes panid õla alla ja olukord lahenes lõpuks. Peame ikka taastama usu Taasiseseisvunud Eestisse. Väga on vaja kokku saada ja tunnetada, et oleme ikka olemas, laulame ilusas eesti keeles ja meil on ilus Eestimaa, mis on ainuvõimalik paik paljudele elamiseks.