Kuidas aidata noori, kes on jäänud “ripakile”?

Saare maakonnas elab sadu noori, kes ei õpi ega tööta. Miks pole need noored oma kohta leidnud, mis neid ees ootab ja kes oskaks neid aidata?                   

Triinu Putnik vasakul

Triinu Putnik, töötukassa karjääriinfo spetsialist:

Töötukassa andmeil on 31. märtsi seisuga registreeritud Saare maakonnas 95 mittetöötavat noort vanuses 16–24, nendest 44 mees- ja 51 naissoost. Kindlasti on neid noori, kes praegu ei õpi, tööta ega otsi tööd, rohkem, kuid nad ei ole töötukassas registreeritud.

Mittetöötamise või mitteõppimise põhjused on erinevad: vähene töökogemus, vale erialavalik, õpiraskused, motivatsioonipuudus, vahel ka liiga suur ootus palga osas jne. Praegu arvel olevatest noortest osa õpib kas kõrgkoolis, täiskasvanute gümnaasiumis või ametikoolis.

Töötukassal on pakkuda väga erinevaid toetavaid ja abistavaid tegevusi ning teenuseid. Kui rääkida noortest, siis on töötukassal kaks peamist teenust, et noored saaksid töötuks jäämise või koolist lahkumise korral võimalikult kiiresti tagasi tööle, oma haridusteed jätkata või olla muul moel ühiskonda aktiivselt kaasatud.

“Minu esimese töökoha” teenus on vähese töökogemuse ja erialase hariduseta noorele väga hea võimalus ameti omandamiseks ja püsiva töökoha leidmiseks. Selle teenusega hüvitame tööandjale kuni poole noore töötaja palgakuludest esimesel tööaastal ning kogu tööalase koolituse kulu kahe esimese tööaasta jooksul.

Juba teist aastat järjest käivad karjääriinfo spetsialistid, nende seas mina, 8.–12. klasside õpilastele tutvustamas tööturgu ja tööelu. Nende aktiivses ja praktilises vormis toimuvate töötubade eesmärk on tõsta noorte tööalast teadlikkust ja suurendada nende võimalusi hiljem tööd leida. Minu arvates on see väga oluline, et kui noor soovib suveks tööd leida või jäävad õpingud pooleli, teab ta, kuidas töötukassa saab talle abiks olla.

Lisaks mainitud teenustele on töötukassal veel teisigi toetavaid ja abistavaid tegevusi ning teenuseid, et noor oma murega üksi ei jääks.

Tulin just äsja Slovakkiast NEET-noorte (nimetus tuleneb ingliskeelse termini Not in Education, Employment or Training sõnade esitähtedest ja tähistab mittetöötavaid, mitteõppivaid ja koolitustel mitteosalevaid noori – toim) teemaliselt suurelt konverentsilt, kus osalesid 16 riigi esindajad. Seal oli muu hulgas juttu sellest, et sageli on selle taga, et noored ei õpi ega tööta, nende vanemad ja info puudumine.

Kui laps kukub näiteks novembris koolist välja, ei julgustata teda kohe edasi tegutsema ja end töötukassas arvele võtma.

Kodus istuval noorel ei ole aga sissetulekut ega ravikindlustust. Mitte midagi tegemise asemel võiks seesama noor end hoopis arendada ja täiendada, läbides koolitusi, kursusi, tehes vabatahtliku tööd, st kasutada kõiki neid teenuseid, mis töötukassal sellistele noortele pakkuda on.

lii vanem

Lii Vanem, Kuressaare noorte huvikeskuse noorsootöötaja, Tugila programmi spetsialist:

NEET-noore definitsioon on väga lai. Ka näiteks kõrgharitud noor ei pruugi leida erialast tööd või on ülekvalifitseeritud.

Noored, kes ei õpi ega tööta, on väga lai, keeruline ja delikaatne teema. Igal noorel on oma lugu, miks ta ei õpi ega tööta. Need lood ei ole lihtsad. Väga paljud neist noortest on emotsionaalselt katki, saanud haiget – kodus, koolis, sõpruskonnas või ühiskonnas.

Kas on juhtunud kodus midagi või on mindud koolis õpetajatega riidu või ei ühti vanemate ambitsioonid laste võimetega. Need lapsed on mingil hetkel sattunud ummikseisu, millest nad ei leia tagasiteed.

Seepärast olen Tugilas toimetanud, vähemalt püüdnud toimetada, suhteliselt vaikselt, et ei tekiks noorte sildistamist.

Osa selliseid noori käib meie keskuses. Tugila mõte on noort toetada vastavalt iga konkreetse noore vajadustele. Reeglina saavad programmis osaleda noored vanuses 15–26 eluaastat, lubatud on ka mõni aasta nooremad või vanemad erandid. Kui Tugila algus oli päris raske, siis nüüd liigub info noorelt noorele. Kui oleme saanud kedagi aidata, siis tuleb juba järgmine noor küsima. Või tuleb keegi ja ütleb, et tal on üks sõber, kes just visati koolist välja või võttis ise oma dokumendid välja.

On ka selliseid noori, kes on küll täiskasvanute gümnaasiumi nimekirjas (muide, täiskasvanute gümnaasiumiga on meil väga hea koostöö, nagu ka töötukassaga, ja meil on ka teisi häid koostööpartnereid), kuid kes vajavad torkimist, et nad ikka käiksid koolis ja klassi lõpetaksid. Kui vaja, olen noorele ka hommikul helistanud ja küsinud, kas ta on kooli jõudnud.

Nende noortega tegeledes oleneb palju sellest, kuidas seda tööd teha – kas minna süvitsi või korjata “linnukesi”, kui paljud on programmi edukalt läbinud.

Leian, et kõigepealt tuleb seda noort inimest motiveerida, et ta üldse hakkaks huvi tundma, mis toimub väljaspool arvutit, väljaspool tema sõpruskonda. Üks asi on saada ta tööle ja kooli tagasi, teine asi aga see, et ta eneseusk taastuks ja ta hakkaks uuesti inimesi usaldama.

Muidugi võib n-ö NEET-noorte hulka automaatselt sattuda ka see noor, kes on pärast lapse sünnitamist poolteist aastat kodus olnud. Ka neile võib sellest programmist kasu olla, kui nad leiavad selle kaudu uusi võimalusi ja ideid, et muutunud elukorraldusega toime tulla, hakkama saada.

Ly Kallas kõige uuem

Ly Kallas, Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi direktor:

Põhjusi, miks noored ei õpi ega tööta, on väga erinevaid.

Nendest noortest, kes meil õpivad, on osa välja langenud päevakoolist, osa ametikoolist. Üks koolist väljalangemise põhjus on see, et noor on koolis sattunud konflikti ega ole õigel ajal õige inimese käest abi saanud. Samuti võib kooli poolelijäämisel olla majanduslik põhjus –sageli kasvatab lapsi üks vanem, kes on töötu või tervisega kimpus, ning siis teebki noor inimene otsuse õppimise asemel tööle minna. Palju on ka neid noori, kel on endal tervise­probleeme.

Üks põhjus, miks ametikooli astunud noored kipuvad õpinguid pooleli jätma, on see, et eelnevalt pole endale päris selgeks tehtud, mis erialaga tegemist. Nii noorena ei pruugi ju aru saada, mida üks või teine eriala endast tegelikult kujutab.

Ametikoolides on paljudele noortele atraktiivsemad just gümnaasiumijärgsed erialad. Mina pean seda õigeks, sest pärast gümnaasiumi lõpetamist on noor inimene küpsem endale eriala valima.

Meie kooli õpetajate-andragoogide arvamus on, et pooliku haridusteega noori õppima või tööle saada ei ole sugugi lootusetu. Nad on vaja üles leida ja nendega inimlikult rääkida.

Mida me saame teha – käia, rääkida ja selgitada, et on olemas selline kool nagu täiskasvanute gümnaasium. Püüame fokusseerida oma tegevust ka lasteaedadele, kuna noorte lapsevanemate hulgas on üsna palju pooliku haridusteega inimesi.

Kuna NEET-noored on ühel või teisel määral elus haiget saanud, siis nõuab nende usalduse võitmine tööd.

Meie kooli õppuritega peetud vestlused näitavad, et vähemalt üks osa noori on hakanud siiski aru saama, et põhiharidusega on väga raske tööturule siseneda.

Muide, karjääriõpetus, kus vestleme palju ja analüüsime, on meie koolis lausa kohustuslik.

Täiskasvanute gümnaasiumil on väga head suhted ka töötukassaga, kes selliseid noori, kes ei õpi ega tööta, meie juurde suunab.

Kuna Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi mullu sügiseni kestnud pilootprojekt “Teine võimalus” koostöös Pärnu täiskasvanute gümnaasiumiga õnnestus, siis kavatseme seda jätkata. Selle projekti eesmärk on toetada madala haridustasemega täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomist. Selle projekti tulemusena jätkas Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis õpinguid 38 inimest.

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 356 korda, sh täna 1)