Sada aastat Saaremaa uudistes

1976: Päevadel, mil kala kõvasti tuli, sai koju alles 10-11 ajal.

1976: Päevadel, mil kala kõvasti tuli, sai koju alles 10-11 ajal.

Saarte Hääl (kuni 30. aprillini 2010 Oma Saar) tähistab tänavu 8. detsembril oma kümnendat sünnipäeva. Juubeli eel vaatame tagasi sajale aastale Saaremaa uudistes ehk millest kirjutasid kohalikud ajalehed aprillis 100, 90, 80 jne aastat tagasi.

1916. aasta

2. aprilli ajaleht Saaremaa vahendas kodumaale tervitusi I maailmasõja tandrilt. Näiteks kirjutas Leisist pärit alamohvitser Gustav Nõgges, et on sõja algusest saadik sõjaväljal olnud, kord haavata saanud, kuid praegu elus ja terve. “Tervitan kalleid vanemaid, vendasid ja õdesid ja kõiki Saare neidusid,” kirjutas Gustav Nõgges kodusaarele.

Veel anti samas lehenumbris teada, et jahu, mis linnaametil müümata jäi, on nüüd kaupmeestele müüa antud: “Et mõned kaupmehed praegu neid jahusid müüa ei taha ja “paremaid aegu” ootavad, siis on meid volitatud teatama, et kaupmehed praegu sunnitud on jahu müüma ja nimelt selle hinna eest, mis linnavalitsus ära on määranud: 14. kop. pehme jahu ja 15 kop. sõre jahu nael.”

20. aprillil andis Saaremaa teada, et mitmed saarlased on sõjaväest ära jooksnud ja end vabatahtlikult vaenlasele vangi andnud. Karistuseks jäeti nende perekonnad kroonu abirahata. “Alatu ja häbistav on sel ajal, kui terve riik ja rahvas ühtse vaenlase võitmiseks kõik on valmis ohverdama, isamaa äraandjaks saada ja vaenlase leeri joosta,” manitses ajaleht.

1926. aasta

3. aprillil teatas ajaleht Meie Maa isetehtud püssi tõttu juhtunud õnnetusest. Nimelt toodi 13. märtsil maakonna haiglasse 18-aastane Siiksaare elanik Oskar Aale, kelle näol elukardetavad haavad. Noormees oli kodus püssi meisterdanud ja läinud sellega põllule vareseid laskma. Püssi laskmisel löönud aga tagant laeng välja. Haigemajas võeti Oskari silma tagant välja tollipikkune kruvi. Õnnetusi isetehtud püssidega tuli ajalehe teatel üsna tihti ette.

Iseäraliku teoga oli ajalehe teatel hakkama saanud kohaliku luterliku koguduse õpetaja Bäuerle, kes keeldus kaht koguduse liiget armulauale võtmast, kuna nad ei kahetsenud osavõttu palvepäeva eel peetud Kaitseliidu kontsert-ballist. Nemad ei pidanud peost osavõttu mingiks patuks.

“See on õp. Bäuerle poolt täiesti omavoliline ja seadusevastane tegu ja annab omast kohast uue kujuka tunnistuse, missuguse vaimu laps tähendatud vaimulik on,” kirjutas ajaleht.

20. aprillil teatas ajaleht muu hulgas, et salkkond Kuressaare jahimehi käis Vättal haruldaselt edukal jahil. Mehed lasid maha 15 luike.

1936. aasta

6. aprilli Meie Maas teatas saarlane pealinnast sealsete palgaolude kohta, et kergemat tööd võib leida, kuid töötasu ei taha elukallidusega kuidagi sammu pidada. Tallinna meestööline teenis keskmiselt 150–160 senti päevas, mis tegi perekonnapea kuuteenistuseks 50–60 krooni. “Naistööline teenis tekstiilitööstuses keskmiselt 160 senti päevas ja on moodsamate masinate tarvitusele võtmisega muutunud peaaegu automaadiks. Uute poolimismasinate juures on näiteks nüüd kaks töölist ja peavad tegema senise nelja inimese töö, selline töötempo kurnab ja nüristab,” tõdes loo autor.

Samas lehenumbris anti teada, kui palju raha kulub talus elava inimese toidule aasta jooksul keskmiselt. “Nagu andmetest selgub, hoolitsetakse oma kõhu eest kõige rohkem Pärnumaal (212 kr), kõige vähem Saaremaal (166 kr),” teatas leht.

Pikem tagasivaade ilmus laupäevases Saarte Hääles.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 254 korda, sh täna 1)