Turvaline liiklemine ei ole vaid sõnakõlks (4)

Kevad on käes ja pikast talvest väsinud inimesed soovivad rattaga sõita ja ilusat ilma nautida. Peamiselt hoolimatuse tõttu on aga nii mõnegi jalgratturi unistus mõnusast pärastlõunast muutunud halvaks unenäoks.

Kolmel viimasel aastal on Saaremaal varastatud jalgratastest politseile teatatud pea poolesajal korral. Enamasti olid varastatud kaherattalised jäetud omanike poolt avalikus kohas lukustamata. Kujutage ette, et poodi või kohvikusse minnes jätate oma kalli mobiiltelefoni või sülearvuti lihtsalt ukse taha. Arvatavasti ei tule see enamikul mõttessegi, miks jäetakse siis  jalgratas lukustamata? Hoolimatus ja tähelepanematus muudavad varaste elu väga lihtsaks. Kurb on tõdeda, et rattavarguste hooaeg on sel aastal juba alanud.

Mullu 14 õnnetust

Vähim, mida me oma rataste turvalisuse heaks teha saame, on lukustada need võimalikult kindlalt turvalisse kohta. Seda ka siis, kui ratas jäetakse üksi väga lühikeseks ajaks. Turvaliseks võib pidada kohti, kus liigub palju rahvast ja vargal ei ole võimalik märkamatult tegutseda. Samuti võiks jälgida, kas ligiduses on valvekaameraid, et saaks ratta kinnitada nende salvestamisalasse. Kui mõni pahatahtlik inimene peakski ratta, vaatamata kõigele ikkagi varastama, on varga isiku kindlakstegemine kaamerate või tunnistajate abil lihtsam.

Ratast ei tohiks jätta ka trepikodadesse või eramaja hoovi lukustamata. Võimalusel tuleks ratas tõsta tuppa või kuuri nii, et see võõrale silma ei jääks.

Jalgratta varguse korral tuleks esimesel võimalusel teavitada politseid ja anda oma rattast võimalikult täpne kirjeldus. Väga hea, kui on alles ratta ostudokumendid, kus on kirjas rattaraami number ja muud andmed. Paha ei tee, kui olete oma rattast teinud ise pilte ja kasutate erimärgistust, näiteks Bike-ID märgistust, mille kohta saab täpsemalt uurida internetist https://www.bike-id.eu/.

Jalgratturiga juhtunud liiklusõnnetusi on viimasel kolmel aastal registreeritud 25, millest 14 juhtus eelmisel aastal! Õnnetuste arv on hüppeliselt suurenenud, mistõttu leian, et on tarvis üle korrata ka olulisemad ohutuspõhimõtted jalgrattaga liiklemisel.

Enne jalgrattaga sõitma minekut tuleb üle kontrollida sõiduriista tehniline seisukord. Lisaks muule peavad ka pidurid ja signaalkell korrektselt töötama. Samuti peab ratta ette olema kinnitatud valge, taha punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemale küljele kollased või valged helkurid. Pimedal ajal või halva nähtavuse korral peaksid jalgrattal põlema ees valge ja taga punane tuli.

Jalgrattur on juht

Jalgrattasõiduks on kõige ohutumad kergliiklusteed. Nende puudumisel tuleb sõita sõidutee parempoolses servas sõidukitega samas suunas. Eestis on parempoolne liiklus ja sellest tingituna võib pimedal ajal vastassuunavööndist lähenev jalgrattur autojuhti eksitada. Tekkinud segadusele võib järgneda sõidukijuhi või ratturi ettearvamatu manööver, millega omakorda kellegi teise elu ja tervis ohtu seatakse. Niisamuti võib olla ohtlik situatsioon, kui lähenev jalgrattur hakkab mööda sõitma jalakäijatest ja kaldub möödumiseks rohkem sõidutee keskele. Sõidukijuht peab otsasõidu vältimiseks hindama ootamatut olukorda õigesti, kuid see võib olla väga keeruline ja tuua kaasa traagilised tagajärjed.

Jalgrattaga sõitmisest õigel teepoolel tuleb lapsevanematel lastega rääkida, sest laste tähelepanu võib liikluskeerises kergesti hajuda.

Jalgrattaga liiklemisel on oluline teadvustada, et jalgrattur on juht. Talle kehtivad kõik liiklusseaduse nõuded, mis kehtivad autojuhtidele. Kahjuks on üsna tavaline, et jalgrattur liigub ühesuunalisel teel vastu üldist liiklusvoolu ja tekitab sedasi liiklusohtlikke olukordi.

Iseseisvalt võib sõiduteel jalgrattaga liigelda vähemalt 10-aastane laps, kes on läbinud jalgrattasõidu koolituse ja omab selle tõendamiseks jalgratta juhiluba. Luba tuleb kaasas kanda kõigil 10–15-aastastel liiklejatel. Kuni 16-aastastel jalgratturitel on kohustuslik kanda kinnirihmatud jalgrattakiivrit. Kiiver on vajalik jalgratturi oma elu ja tervise kaitseks ning kuigi kohustus kiivrit kanda on kuni teatud vanuseni, soovitan seda teha ka kõigil täiskasvanuil.

Turvalist liiklemist meile kõigile!

Meelis Juhandi, politsei piirkonnavanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 306 korda, sh täna 1)