Korraga on liiga palju muudatusi (1)

Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja Veronika Allase ja projektijuhi Marju Saare hinnangul on jaanuarist käivitunud töövõimereform, abivahendite ja sotsiaalteenuste korra muudatused ning neis ilmnenud kitsaskohad puuetega inimeste jaoks kaasa toonud pigem segadust kui selgust.

Veronika AllasV. Allas: Kui muudatusi on liiga palju ja muutub korraga kõik, on oht, et hammasrataste vahele jääb just see abi vajav inimene. Inimene ei pruugi osata seda vajalikku, just teda puudutavat teavet kusagilt otsida või küsida.

Praegu on see aeg, kus eriti suur roll erivajadustega inimeste informeerimisel ja abistamisel on kohalikul omavalitsusel. Enamikus neist püütakse puudega inimest maksimaalselt aidata. Samas on kohalikus omavalitsuses tihti vaid üks sotsiaaltöötaja, kes lihtsalt ei jõua kõigega tegeleda. Sageli tullakse meie majja nõu küsima ja ka helistamist on päris palju, sest inimesed ei tea, kust nad neile mõeldud abi või vähemalt esmast teavet saaksid.

Saan aru, et aasta on siiski veel noor, aga inimesed, kes soovivad abi ja teavet nt tööturule sisenemisel, tahaksid neile mõeldud teenuseid või juhendamist saada nüüd kohe. Kuigi ühest küljest pakutakse uusi võimalusi, võib ka selguda, et puudega inimene ei saa enam sedagi abi või toetust, mis ta varem sai. Keegi ei peaks aga kannatajaks jääma.

Töölesõidu toetusest

V. Allas: Õnneks on selgunud ka esimesed kitsaskohad seaduse tõlgendamisel, mida on võimalik muuta, et teenust saaksid kõik abivajajad.

Kui veel aasta alguses nõuti töötukassast töölesõidu toetuse saamiseks põhilepinguga töötamist ka neilt puudega isikutelt, kes oma puude või tervisehäire tõttu ühistransporti kasutada ei saanud, siis nüüdseks on olukord muutunud. Töölesõidu toetust on võimalik saada ka FIE-del või töövõtulepinguga töötavail puudega isikutel, kes ei saa kasutada ühistransporti, välja arvatud takso.

Väike trikk on aga selles, et inimene maksab algul sõidu ise kinni ja tagasimaksmisel arvutatakse maha 20% tulumaks. Näiteks kui töölesõidu toetuse suurus on 0,93 eurot kilomeetri kohta, siis tagasi makstakse 0,74 eurot kilomeetri kohta. Ka on tegemist ajutist laadi sõidutoetusega: toetus on mõeldud kolme aasta peale ainult 12 kuuks, mis tähendab, et kui inimene kasutab näiteks 12 kuu jooksul töölesõidu toetuse ära, siis rohkem tal õigust seda saada ei ole. Seega peab ka inimene ise kõiki toetusi, teenuseid ja hüvitisi meeles pidama, et vältida asjatut lootust ja ajakulu asjaajamisel.

Mis puudutab abivahendite teenuse korra muudatusi, siis jaanuarist on see valdkond sotsiaalkindlustusameti hallata. See on keeruline teema ja järjekorrad on pikad.

Kuigi abivahendit vajaval inimesel on võimalik valida talle sobivaim pakkuja, on teisalt asi jälle keerulisem. Tal ei ole ju ülevaadet kõigist abivahenditest ning nende plussidest ja miinustest. Samuti ei saa ta proovida viit-kuut ratastooli või erinevaid karke, et siis sobivaim variant välja valida.

Vasakul Marju SaarM. Saar: 2016. aastast on lõpetatud ka rehabilitatsioonitoetuse (51,14 eurot) maksmine sotsiaalkindlustusameti kaudu, midagi sarnast asemele pakutud ei ole.

Sellel toetusel põhinevaid teenuseid kasutati aktiivselt ja inimesed on hämmingus, et miks see toetus ära võeti.

V. Allas: Palju räägitakse kogemusnõustamisest. See tähendab puudespetsiifilist nõustamist nende inimeste poolt, kes on ennast välja võidelnud toimetulematusest toimetulemiseni. Selleks, et oma kaaskannatajaid nõustada, peab läbima koolituse ja saama tunnistuse, et sa tohid teisi nõustada. Praegu on puudega inimene suuresti, vähemalt maakondades, jäetud üksi – et ise vaatate, kust te need koolitused saate ja selleks raha hangite. Kui see puudega inimene aga õpibki kogemusnõustajaks ja saab vastava tunnistuse, siis peab ta otsima asutuse, kes esitaks kogemusnõustamise teenuse osutamiseks hanke. Meie maakonda on vaja mitme erineva puudeliigi nõustajaid, et tagada võrdne abi inimese puudest olenemata.

M. Saar: Hetkel meil maakonnas kogemusnõustajaid polegi, töötame selle nimel, et see koolitus Saaremaale saada. Tegelikult täidavad praegu seda nõustamisfunktsiooni puudega inimesi koondavad ühingud.

Kes valib abistaja?

V. Allas: Nii tugiisiku kui ka isikliku abistaja teenust saab taotleda kohaliku omavalitsuse kaudu. Tihti on aga nii, et sellel puudega inimesel, kes abi vajab, on sellest, kes peab olema abistaja ja milline see abi peab olema, oma arusaam, mida teised ei pruugi mõista. Ta võib valida kolme isikliku abistaja seast välja selle ühe, kelle puhul me ei saa aru, miks otsustati just selle inimese kasuks. Kõrvalt ei ole aga kellelgi õigust otsustada ega näpuga näidata, et meie ei aktsepteeri sinu valikut ja hoopis teine inimene on sinu jaoks õige. Ükski ametnik ei tohi otsustada, kes sobib puudega inimese isiklikuks abistajaks või tugiisikuks ja kes mitte.

Üks selline juhtum meil oli, kui pidime sekkuma. Meie andmeil on abi vajav inimene nüüdseks sellest kohalikust omavalitsusest lahkunud, kuna pere väsis kemplemisest. Arusaadav – kui tuleb aina enda eest võidelda, tõestada ja uksi kulutada, on see puudega inimesele ja tema perele lisakoormus.

Õnneks on meil tänu maavalitsuse juures läbi viidud koolitusprojektile tugiisikute valik nüüd suurem. Ka ametikoolis sotsiaalhooldajaks õppinud inimesed sobivad tugiisikuks ja isiklikuks abistajaks. Maapiirkonnas aga võib tugiisiku või isikliku abistaja leidmine olla üsna raske.

Seega – aasta algus on olnud keeruline, kuna kõikvõimalikke muudatusi on palju ja inimesed, kellele need muudatused on suunatud, segaduses. Järgmisel, 2017. aastal on tulemas haldusreform. See toob taas kaasa uued muudatused, mis puudutavad ka erivajadustega inimesi. Pidevas muutuste tuules hakkama saada pole aga sugugi kerge.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 408 korda, sh täna 1)