Hunt murdis Muhus vasika (12)

KURB VAATEPILT: Samal ajal, kui muhulane Ragnar Looris ootas karjamaal ametimeeste saabumist, tiirutas vasika ema ümber murtud korjuse ja ammus kaeblikult. MAANUS MASING

KURB VAATEPILT: Samal ajal, kui muhulane Ragnar Looris ootas karjamaal ametimeeste saabumist, tiirutas vasika ema ümber murtud korjuse ja ammus kaeblikult.
MAANUS MASING

Eile varahommikul avastati, et Muhu saarel Pärase küla karjamaal on öösel vasikas maha murtud.

Looma kõril olid hambajäljed. Saak oli jäänud siiski söömata, sest ilmselt tuli vasika ema appi ja peletas murdja minema. Murtud vasikas oli vaid nädalavanune. Karjamaa ümber oli korralik elektrikarjus, mis on siiski mõeldud vaid loomade sees hoidmiseks.

Tihuse turismitalule kuuluva umbes 170-pealise karja jaoks ei olnud see esimene kaotus. Eelmisel nädalal murti samuti kaks vasikat. Siis söödi üks loomakorjus seest tühjaks. Kohal käinud spetsialistid siis hundi rünnakut ei kinnitanud.

Koerarünnaku ja hundi murtud looma vigastuste erinevus seisneb selles, et hunt pureb ohvri kõri läbi ja asub siis sööma. Koer üritab saaki näksata enne jalgadest või kehast.

Tihuse turismitalu omanik Martin Kivisoo oli ise eile Tartus. Telefonis ütles ta, et lihalehmad on üsna julged. “Hundil kulub murdmiseks mõni sekund, aga siis on ema juba kohal ja hunt peab 500-kilose looma ees taanduma,” avaldas ta arvamust, miks vasikas söömata jäi.

Näiteks tõi ta vasikatele kõrvanumbrite panemise. “Meie lehmad on hästi kasvatatud ja inimsõbralikud, aga kui lehm näeb, et tema vasikaga midagi toimub, millest ta aru ei saa, peame kõigeks valmis olema. Oleme isegi autosse varju tõmbunud, kui lehmal emainstinkt välja lööb,” rääkis ta.

Karjamaa lambavõrguga piiramisel Kivisoo mõtet ei näinud. Pigem tuleb poegiv kari küla lähedale ajada. “Me ei saa loomi koos vasikatega laudas pidada. Kas hakkame ise valvama öösiti või suudavad jahimehed midagi ette võtta. Kevadine rohi karjamaal on see, mis lihaloomale “tungraua” annab – piimatoodangu ja vasikatele kasvu. Seda ei saa mööda lasta,” lausus Kivisoo.

Tekitatud kahju seisneb tema jaoks tootmisesse löödus augus. Aasta lõpus makstav kompensatsioon seda ei hüvita. Ühe võimalusena näeb ta karja hulka viie ruuna laskmist. “Hobused jooksevad ohu korral ümber karja ja kaitsevad seda,” selgitas ta.

Viimasel ajal on Muhus nähtud liikumas üksikut suurt isast hunti. Muhu jahiseltsi esimehe Heinart Laanevälja kinnitusel tuli viimane teade hundist nende saarel teisipäeva varahommikul Hellamaa küla piirilt. “Teataja nägi teda 50 meetri kauguselt. Paistab, et üksinda ta seal liigub,” märkis Laaneväli.

Väike Muhu saar oli hundirünnakutest pääsenud eelmise kuu alguseni. Esimene jäär murti Lalli külas 7. märtsil. Viimasel ajal on hunt aga sealse lambakarja rahule jätnud.

Eile sündmuskohal käinud keskkonnaameti spetsialist Roland Rüütli ütles, et tegu on ilmselt hundiga, arvestades ka eelmise nädala murdmisi samas kohas. Korjuselt võetakse proovid ja saadetakse uurimisele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 594 korda, sh täna 1)