Kirjandus aidaku lugejal aega veeta

PARASJAGU KÄSIL: Laura Kangur loeb praegu Ljudmila Petruševskaja kogumikku. MAANUS MASING

PARASJAGU KÄSIL: Laura Kangur loeb praegu Ljudmila Petruševskaja kogumikku.
MAANUS MASING

Tornimäe põhikooli lõpuklassi õpilane Laura Kangur on pisikesest peale olnud suur raamatusõber, kes samm-sammult on lasteraamatute juurest jõudnud nüüdisaegse vene kirjanduse austajaks.

Sissejuhatuseks olgu öeldud, et Unguma külas elav Laura Kangur on hoopiski Pärnu tüdruk, kes enne 2014. aastal Saaremaale tädi juurde kolimist elas ja õppis viis aastat Põhja-Norras ning sel kevadel pärast Tornimäe kooli lõpetamist Pärnusse perekonna juurde tagasi läheb.

Pärast Norrasse kolimist hakkas Pärnus kolm klassi lõpetanud Laura õppima uuel kodumaal kohe viiendas klassis.

Lõpetanud Norras üheksa klassi, tegi ta sammu tagasi ja alustas Tornimäel õpinguid kaheksandast klassist. On mitu mõistetavat põhjust, miks asjad nii kujunesid, kuid nende lahkamine pole selle loo teema.

Norras haaras kriminulle

Laura suur lugemishuvi sai alguse vanemate etteloetud raamatutest. Lood olid tüdrukule nii olulised, et ta hakkas igatsema, mil ükskord jõuab kätte kooliminek ja lugemine selgeks saab. “Lood võimaldavad elada sisse hoopis teise maailma ja elada läbi selliseid asju, mida oma elus ei kohta või mis jäävad endal kogemata,” selgitab Laura.

Tema esimesed lugemiselamused olid vanemate ostetud “Sööbik ja Pisik”, “Arabella, mereröövli tütar” ja “Röövlitütar Ronja”. Peatselt järgnesid noorsooromaanid nagu Jeff Kinney “Ühe äpardi päevikud”, aga ka loodusteemalised faktiraamatud.

Norras hakkas Laura lugema kriminulle. Põhiline autor oli Jo Nesbø ja seda juba norra keeles. “Jo Nesbø oli seal sel ajal väga kuulus, läksin rahvaga kaasa ja lugesin, mida teisedki,” möönab Laura. “Alguses oli väga tore, aga lõpus vajus ära ja muutus üheülbaliseks.”

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 265 korda, sh täna 1)