Eesti põllumajandus-kaubanduskoda, Eesti põllumeeste keskliit ja Eestimaa talupidajate keskliit käivitasid täna allkirjade kogumise kampaania, mille eesmärk on koputada valitsuse südametunnistusele Eesti piima- ja sealihatootmise allakäigu peatamiseks.
Kutsume kuni 25. aprillini kodulehel Petitsioon.ee või kirjalikult põllumeeste toetuseks allkirja andma kõiki Eesti toidutarbijaid, kes hoolivad kodumaisest toidust ja Eesti maapiirkondade heast käekäigust! Kutsume ka kõiki põllumehi ja toidutootjaid üles aitama kaasa allkirjade kogumisele, seda võib teha nii elektrooniliselt või ka kirjale lisatud vormil paberil.
Mitmete poliitiliste otsuste – Venemaa kaubandussanktsioonide, Eesti valitsuse kohalikke tootjaid diskrimineeriva põllumajanduspoliitika, EL-i piimakvootide kadumise ja sealihatootjatele kehtestatud kauplemispiirangute – mõjul on Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. Olukorra leevendamiseks on vajalik Eesti valitsuse kiire sekkumine, sest Euroopa Liidu abimeetmed on ammendunud.
Sarnaselt Eesti põlevkivisektori või rahvusliku lennufirmaga on kodumaise põllumajandus- ja toidutootmise säilitamisel laiem majanduslik mõju nii maapiirkondadele, Eesti ekspordivõimele kui ka põllumajanduse sidussektoritele nii maal kui linnas. Võimatu on aktsepteerida olukorda, kus põlevkivitööstuse toetuseks on valitsus valmis panustama üle 40 miljoni euro, vähemalt sama palju on investeeritud ka uude rahvuslikku lennufirmasse, kuid vaatamata korduvatele pöördumistele põllumajandussektorisse mitu korda väiksemat summat leida ei suudeta!
Nõuame Eesti valitsuselt:
- kodumaiste toidutootjate ignoreerimise lõpetamist ja vastutustundlikke siseriiklikke meetmeid, mis takistaksid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemist; loomade arvu vähenemine tähendab Eesti sealiha kättesaadavuse halvenemist, piimatoodete ekspordipotentsiaali vähenemist ja tuhandete töökohtade kadumist eelkõige maapiirkondades;
- üleminekutoetuste maksmist veel tänavu Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses mahus, et tagada Eesti põllumajandustootjate võrdne kohtlemine teiste riikide toojatega ja leevendada turukriisi mõjusid;
- üleminekutoetuste kavandamist järgmise aasta riigieelarvesse ja riigieelarve strateegiasse aastateks 2017–2020, et säilitada Eesti tootjate rahvusvaheline konkurentsivõime ja leevendada piimaturu prognoosimatu kestusega kriisi negatiivseid mõjusid;
- piimatootjatele ja seakasvatajatele erakorralise riigiabi andmist vastavalt Euroopa Komisjoni märtsis tehtud ettepanekule ja piirmääradele (15 000 eurot ettevõtte kohta aastas), et tagada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ja võimaldada tootjatele kiire ligipääs tootmise jätkamiseks vajalikele käibevahenditele.
Loading ...
toodetakse kolm korda rohkem piima kui ise vajame ja mitmed korrad rohkem liha kui vajame ning vene turg kuhu kallilt sai müüa ära langes mida oli ette arvata siis miks peaksime meie ehk tarbijad nende põllumeeste valed arvestused investeeringuteks ja ahnuse kinni maksma võrrelge poodides juustu ja liha hindu nüüd mis kaks korda madalamad kui paar aastat tagasi sest mujalt Euroopast saadud kaup lööb hinnad alla ning omamaine tarbija võidab sellega oma põllumehe ahnuse
Põllumees nüüd kindlasti meil ahne pole. Küll aga on seda töötlejad ja vahendajad. Kõige suurem süü on tegelikult meie valitsusel. Kõigi teiste maade valitsused on korduvalt oma põllumehi toetanud, meie oma toetab vaid lennukeid ja erakondi. Loomulikult saavad naabrid müüa odavamalt, sest neile on ju osa tootmist kinni makstud, meie põllumehele mitte. Mina igatahes andsin allkirja.
“toodetakse kolm korda rohkem piima kui ise vajame ja mitmed korrad rohkem liha kui vajame …..sest mujalt Euroopast saadud kaup lööb hinnad alla”
..et kuidas on poes mujalt euroopast toodud kaub, kui ise toodame 3x rohkem kui tarvis???
“miks peaksime meie ehk tarbijad nende põllumeeste valed arvestused investeeringuteks ja ahnuse”
1. ei ole tegemist põlumeeste ei valearvestuse ega ahnusega; põhjused on mujal.
(nt. ebastabiilsed tingimused (muutuvad seadused, toetused, turgude ulgemine jne), mis ei soodusta üldse mitte mingeid pikemaajalisi investeeringuid)
2. Nii oluline asi nagu toidu tootmine – siin ei saa loota, et head inimesed läänest jäävadki seda odava hinnaga siia transportima.
Samuti on kohlik ja lühikese transpordiahelaga toit oluliselt värskem.
(Küll lääne firmad oskavad ka siin hinda kruvida, kui kohaliku näol olev konkurents ära kaob.)