Tervisepäev keskendus südame tervisele (2)

KAS VERERÕHK NORMIS? Maavanem Kaido Kaasiku vererõhku mõõdab Inna Kirilenko. MAANUS MASING

KAS VERERÕHK NORMIS? Maavanem Kaido Kaasiku vererõhku mõõdab Inna Kirilenko.
MAANUS MASING

Kuressaares pöörati eilsel ülemaailmsel tervisepäeval tähelepanu südame tervisele – aprill on ju südamekuu.

Eesti õdede liidu Saaremaa piirkondliku ühenduse ja Saare maavalitsuse korraldatud südametervise päeval Kuressaare kultuurikeskuses võis iga külastaja lasta mõõta oma tervisenäitajaid – vererõhku, pulsisagedust, kehamassi indeksit ja keha rasvasisaldust –, saada tervisealast nõu ning kuulata loenguid südametervisest, vitamiinidest ja veest ning tutvuda tervisele kasulike loodustoodetega.

Ühe fuajees asuva laua taga istusid taastusarst Marje Kuningas ja liikumisraviga tegelev Tiiu Tulk, nende ees purgitäis hallikasmusta muda.

“See on Suurlahe muda, siitsamast Saaremaalt,” ütles dr Kuningas, kelle sõnul on Saaremaa spaas kasutataval mudal hulk kasulikke omadusi. Näiteks on see hea nii naha- kui ka liigesehaiguste korral ning langetab vererõhku. Tiiu Tulgi sõnul lusikatäie-paari muda pealemäärimisest siiski ei piisa. “Peab ikka meile kohale tulema ja mudavanni võtma,” ütles Tulk. Naised lisasid, et sedasama Suurlahe muda kasutatakse ka spaas tehtavates iluprotseduurides.

Üks neist, kes oma tervisenäitajaid kontrollis, oli Anne-Ly Kungla. “Üldiselt võib rahule jääda,” leidis ta. “Keharasva võiks üldiselt vähem olla ja lihasmass suurem, aga ju tuleb natuke lihastrenni teha.”

Kungla peab lugu tervislikest eluviisidest. “Püüan jälgida, et käiksin vajaliku hulga samme täis, kannan taskus sammulugejat ja käel aktiivsusmonitori,” rääkis ta.

Kungla sõnul leidub tema tutvuskonnas nii neid, kes tervislikest eluviisidest lugu peavad, kui ka selliseid inimesi, kes oma tervisele erilist tähelepanu ei pööra.

Südamepäeva avasõnad öelnud maavanem Kaido Kaasik kasutas samuti juhust lasta oma tervist kontrollida – lasi end kaaluda ja vererõhku mõõta. “Pole midagi hullu, aga mõni kilo tuleb maha võtta küll,” tõdes ta. “Kevad on käes, tulebki rohkem liigutama hakata.”

Maavanema sõnul püüab ta liikuda nii sageli kui võimalik. “Selle aja – iga päev pool tundi või tund – peab leidma ja olen ka leidnud,” rääkis Kaasik. “Käime väikese seltskonnaga neli-viis korda nädalas looduses kõndimas, teeme tunnise ringi.”

Samuti meeldib Kaasikule jalgrattaga sõita ja suvel võrkpalli mängida.

Südametervise päeva ühe korraldaja, perearsti õena töötava Margit Raudsepa sõnul oli eilne ettevõtmine mõeldud eeskätt keskealistele ja vanematele inimestele.

“Südameprobleemid tekivad ju enamasti keskeas ja pärast seda,” tähendas ta. “Seepärast me seda üritust korraldame – tuletamaks inimestele meelde, et nad oma tervisele tähelepanu pööraksid.”

Raudsepp tõdes, et inimesi on igasuguseid – on nn trennifriike, kes peavad enda vormis hoidmist ülioluliseks, ja leidub ka neid, kes liiguvad vähe ega pea oluliseks tervislikult toituda.

“Inimene on oma olemuselt mugav. See, kui palju ta tervisealaseid nõuandeid kuulda võtab, sõltub tema motiveeritusest,” ütles Raudsepp. Tema sõnul võetakse end kokku siis, kui on tekkinud mõni tervisemure. “Kui inimene aga end halvasti ei tunne, ei ole ka enamasti motivatsiooni arsti ettekirjutusi järgida.”

Raudsepp arvas siiski, et üldjoontes teavad ja peavad saarlased oma (südame) tervisest üsna palju.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 399 korda, sh täna 1)