Haridusminister Ligil on seekord jumala õigus (2)

See, et minister Ligi õpetajate palgale üksnes 58 eurot juurde võitles, talle au ei tee ja selle eest annaksin talle kolki. Erakoolide rahastamise küsimuses on tal aga minu arust tuline õigus.

Kui Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses hakati looma erakoole, polnud juttugi sellest, et neid peab hakkama kütma, valgustama, koristama teiste linnakoolide arvelt.

Mina olin erakoolide avamise poolt, sest meil sündis üleöö kõrgklass ning peagi ka keskklass, kes võisid oma lastele ka paremat olmet lubada. Ega Tallinnal päriselt uut keskkooli neil päevil vaja polnud, sest õpilaskohti oli koolides piisavalt. Aga miks ka mitte pakkuda paremaid tingimusi neile, kel võimalused olemas?

Kui minister Ligi ütleb, et erakoole tahetakse tasustada 1,6 korda enam kui tavakoole, siis on ta tõele päris lähedal. Samas on ju erakoolil ja erakoolil vahe, tihti suur vahe.

On mugavuskoole, kus teadmiste omandamine on sama, mis linnakoolis, ent klassid on väiksemad, klassi ees kaks klassijuhatajat, koolil on suurem aatrium, lahedamad sportimis- ja musitseerimisvõimalused, kvaliteetne köök.

Kuid on ka väikesi erakoole, kus käivad need lapsed, kellel oleks suures koolis raske toime tulla. Loomulikult on riigi kohus ka neile linna- või riigikoolis haridust anda. Aga väikses erakoolis jõuaks vajalik abi nendeni kiiremini.

Arvan, et suurem osa kultuuritegelasi, kes avalikule pöördumisele alla kirjutasid, just neid koole mõtleski. Kui kohalik omavalitsus seesugustele erakoolidele kasvõi osa kütte- ja valgustuskulusid kinni maksaks, oleks väga hea. Minu teada Tallinna linn nii toimibki: väetid koolid saavad olme katteks abi, mugavuskoolid ei saa. Nii on minu arvates praeguse jõukuse juures õiglane.

Sestap on minister Jürgen Ligi oma jutuga erakoolide ülerahastamisest õigel teel. Toon näite: X linnakool saab ühe õpilase pealt riigilt tarkuse jagamiseks 1000 eurot ja linnalt olme katteks 1000 eurot. Samas linnas paiknev sama suur erakool saab riigilt tarkuse jagamiseks aastas 1000 eurot ja lastevanematelt õppemaksuna 1000 eurot.

Praegu soovib erakool linnalt samuti 1000 eurot kütte, valgustuse ja korrashoiu katteks. Kui nii, siis kujuneks linnakooli õpilase peamaksuks 2000 eurot aastas ja sama suure erakooli peamaksuks 3000 eurot. Mida oligi vaja tõestada. Seega räägib Jürgen Ligi õiget juttu.

Minulgi tekib küsimus: mida siis selle õppemaksuga nendes koolides peale hakatakse, kui ühiskond nende olme kinni maksab? Õpetajate palga, täiendusõppe, õpikud, koolitoidu maksab riik kõigile kinni nii või teisti.

Ilmus 5. aprilli Eesti Päevalehes

Lauri Leesi, õpetaja ja koolijuht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 455 korda, sh täna 1)