Maria Faust: minu töö ei erine tippkirjaniku või -kunstniku tööst

OMAS ELEMENDIS: Pillimängu juures on Maria Fausti sõnul määrav tagumikutunnetus.
HELEN VÄSTRIK

Taanis elav saksofonist ja helilooja Maria Faust on muusik, kes lolli juttu ei salli ja oma arvamust avaldada ei karda. Saarte Hääl vestles tunnustatud muusikuga teemal, millest kultuuriinimesed tihtipeale rääkida ei soovi ehk kultuuri rahalisest poolest.

Otsekohese ütlemise poolest tuntud Maria Faust tõdes, et Saaremaale tuleb ta alati hea meelega, aga paraku keegi ei kutsu ja kui ka kutsutakse, siis ei taheta maksta. “See on valus tõde,” märkis Faust. Ta lisas, et saarlane tahab rohkem mahedat kitarri või ooperit. “Ma ei ole seal žanris, mu muusika pole taustaks kotleti söömisele.”

Taanis elav muusik toonitas samas, et ei mõista hukka inimesi, kes käivad muusikat nautimas lihtsalt meelelahutuseks. “Ma teen seda ju ise ka, kuulan Bob Dylanit taustaks ja käin klubides tantsimas,” tõdes ta. Samuti leiab Faust, et mida rohkem žanre viljeletakse, seda parem.

Tasustamisest rääkides tõi Faust aga välja, et kui talle näiteks Brüsselis makstakse 2000 eurot, siis Saaremaal ta seda summat küsima ei hakka, kuid alla oma miinimumi ka ei tee. Miinimum ei ole aga kindel summa, vaid see oleneb tellijast ja sellest, kui huvitava projektiga on tegemist. “Kui ma saaksin teha näiteks plaadi mandoliiniorkestriga, taustaks kanakoor, siis ma teeksin selle tasuta, ja andekatele muusikutele teen eratunde ka ikka pigem tasuta,” rääkis Faust.

Skandinaavias on miinimumtariifid Fausti sõnul enam-vähem paika pandud. Rütmimuusik saab umbes 300 eurot esinemise pealt, kuid klassikalise muusika viljeleja puhul on see summa palju suurem. “Ma ei tea siiani, miks, kord oli mul pikk jutuajamine Taani kultuuriministeeriumiga ja öeldi, et klassikalised muusikud harjutavad rohkem. Siis visati toru ära,” meenutas Faust. Samas Norras on tariifid kaks korda kõrgemad, kuid Fausti sõnul tuleneb see osaliselt ka sellest, et seal on hästi toimiv muusikatoetuste ja fondide süsteem.

Laiemas plaanis ei mängi raha Fausti karjääris määravat rolli, kuid samas ei saa üks vabakutseline artist sellest mööda vaadata. “Loomulikult ei saa ma teha oma suurte rahvusvaheliste kontsertidega mänge, mis jäävad miinusesse. Olen oma äris konkreetne ja mul on ka arveid vaja maksta,” selgitas Faust. Samamoodi analüütiline on ta muusika osas. “Teen asju, mida tahan kasvatada ja kus on mu süda. Ainult raha pärast ei mängi ma kunagi.”

Siiski häirib Maria Fausti mõningane silmakirjalikkus Eesti kultuurielus, eriti selles osas, mis puudutab kunstniku- ja kirjanikupalka. “Olen ammu teinud kära ja müra teemal, aga kus on muusikud? Mulle öeldi, et see pole võrdväärne võrdlus, sest muusik saab mängida sümfooniaorkestris ja restoranis ja õpetada.” Fausti hinnangul on see ebaõiglus, sest ei tema ega ka teiste professionaalsete muusikute töö erine tippkirjaniku või -kunstniku tööst.

Kõige kehvemas olukorras on niisuguses debatis popmuusikud. “Inimesed arvavad, et see on mingi hobikorras tilulilu, aga ka see on pühendumine. Vaadake Draakoneid, Trad Attacki, mis te arvate, et nad laisklevad ja mängivad arvutimänge? Nad on võrdsed (klassikalise muusika viljelejatega – toim),” selgitas ta. Faust kui looja soovib, et temagi kunsti väärtustataks samamoodi kui kunstnike ja kirjanike oma. Ka see nõuab aega ja vaeva, mitte ei sünni üleöö. Samas tuleb tunnistada, et mündil on ka teine pool ja üldine hoiak ses küsimuses on mõistetav, kui vaadata eesti staaride esinemistasusid. Kuulsamad artistid võivad Eestis küsida keskeltläbi 1000 eurot esinemise pealt. Kui tullakse koos bändiga, võib hind tõusta 2000 euroni. Vähemkuulsad, kuid siiski tuntud artistid võivad saada kuni 500 eurot esinemise pealt. Sellegipoolest on palju neid muusikuid, kelle kunst laiematele massidele ehk peale ei lähe, kuid kes samuti rikastavad Eesti muusikaelu.

Faust tõi välja, et Taanis elabki ta osaliselt just seetõttu, et seal saab ta olla vaba oma loomingus. Esinemistest saksofonimängijal ja heliloojal puudust ei tule. Tulevased paar aastat on juba ette broneeritud. Seega tuleb tal ka palju reisida. Näiteks möödunud aastal andis Faust kontserte nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani. Tallinnas elades oleks see palju keerulisem juba transpordi mõttes.

Kõik, mis Maria Faust muusikaga teenib, paneb ta aga muusikasse tagasi. “Oman vaid ühte saksofoni, klaverit, pedaale ja Kalli Kalde maali,” märkis ta.

Saaremaa rütmi- ja improvisatsioonilaager 2016

25.07–31.07 toimub Mustjala vallas Võhma külamajas seitsmes Saaremaa rütmi- ja improvisatsioonilaager.
Laagris tegeletakse rütmitunnetuse ja loovuse aktiveerimise ja muusikalise kommunikatsiooni arendamisega.
Õppejõudude sekka kuulub ka Maria Faust, kes räägib improvisatsioonist ja kommunikatsioonist ansamblis. Lisaks talle jagavad oma teadmisi Andre Maaker, Kristjan Randalu, Themuri Sulamanidze, Lars Bech Pilgaard ja Ned Ferm.
Laagrisse on oodatud kõik noored muusikud, kes soovivad täiendada oma oskusi.
Täiendavat infot leiab Kuressaare muusikakooli kodulehelt.