Metssigade arvukust on Saaremaal tugevalt alla hinnatud (4)

ELAVAD KA KODUDES: Metsanotsusid on Saare- ja Muhumaal peetud ka koduloomadena. Kodudes on nende pidamine kontrolli all. EGON LIGI

ELAVAD KA KODUDES: Metsanotsusid on Saare- ja Muhumaal peetud ka koduloomadena. Kodudes on nende pidamine kontrolli all.
EGON LIGI

Märtsi algul esitas Saarte jahimeeste selts keskkonnaministeeriumile ametliku järelepärimise, paludes selgitust, mille alusel viidatakse ebakõladele Saaremaa jahimeeste esitatud metssigade loendus- ja küttimisandmetes. Jahimeeste pöördumine oli ajendatud Saarte Hääles 18. veebruaril ilmunud Ain Lemberi uudisest “Saaremaa küttimisandmed kahtluse all”. Avaldame siinkohal keskkonna­ministeeriumi asekantsler Marku Lambi eile saadetud vastuse Saarte jahimeeste seltsile.

Kuigi olete sellekohaseid selgitusi saanud korduvalt, esitame need alljärgnevalt veel kord.

Metssea selgelt väljenduv alaloenduse tendents Saaremaal ei saa Saaremaa jahimeeste seltsile olla üllatuseks, kuna sellest on räägitud aastaid. Nii toodi see probleem välja juba 2012. a ajalehes Saarte Hääl ilmunud artiklis “Ulukiloenduses valitseb segadus”, keskkonnaagentuuri 2013. a ulukiseire aruandes ning 2015. a samuti Saarte Hääles ilmunud artiklis “Sigu on metsas rohkem kui paberil”.

Jahipiirkonna kasutajate esitatav jahindusstatistika ja iga-aastaselt antavad arvukuse hinnangud on metssea puhul üheks peamiseks aluseks jahipidamise suunamisel keskkonnaameti ja jahindusnõukogude poolt. Esitatud tegelikkusest oluliselt erinevate numbrite põhjal tehtavad otsused ei saa olla adekvaatsed.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond koondab, analüüsib ja kontrollib pidevalt erinevaid ulukitega seonduvaid seireandmeid. Kui esitatud andmetes väljendub ilmselge vastuolu, siis, vältimaks väärtõlgendusi ja parandamaks tulevikus kogutavate andmete kvaliteeti, on keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna ülesandeks ka puudustele tähelepanu juhtida.

Probleemi jätkuv eitamine

Paraku paistab nii, et siiani on Saaremaa jahimaade kasutajad probleemi jätkuvalt eitanud, väites, et kõik on õige, ning on põhjendanud madala arvukuse juures suurt küttimismahtu metssigade keskmisest suuremate juurdekasvunäitajatega. Samas ei saa suurema juurdekasvuga kuidagi põhjendada olukorda, kus suuri metssigu (kesikuid ja vanemaid isendeid) kütitakse enam, kui neid eelmise jahihooaja lõpuks järel oli.

Samuti ei viita põrsaste osakaal küttimisvalimis või sügisestes vaatlustes kuidagi Saaremaa metssigade Eesti keskmisest oluliselt kõrgemale sigimispotentsiaalile.

23.02.2016 ilmus ajalehes Meie Maa artikkel “Jahimehed: meile on tehtud otsene süüdistus”, kus oli toodud ka andmete ebakõla illustreeriv tabel Saaremaal loendatud ja kütitud isenditega.

Vt tabel 1

Selline arvukuse hinnangute ja küttimistulemuste vaheline tõsine ebakõla on selgelt ning korduvalt väljendunud vaid Saaremaal. See tekitab kahtlust, et tegemist ei ole mitte ainuüksi eksimustega arvukuse hindamisel, vaid tahtliku tegevusega, et arvukust tegelikust väiksemana näidata.Tabelist on näha, et selline olukord, kus jahihooajal kütitakse kesikuid ja vanemaid isendeid oluliselt suuremal arvul, kui neid loendusandmete põhjal otsustades asurkonnas üldse olla saaks, on kestnud juba aastaid. Varasemate aastate andmeid vaadates on üsna selge, et arvukust on järjepidevalt tugevalt alla hinnatud.

Kahtluse hajutamiseks võiksid Saaremaa jahimaa kasutajate esindajad anda põhjendatud selgituse selle kohta, miks nad võrreldes teiste maakondade jahimaa kasutajatega arvukust nii palju valesti hindavad.

Tänavu on mainitud ebakõla veel oluliselt suurenenud, mis on tekitanud õigustatud kahtluse, et lisaks möödunud kevadel antud arvukuse alahinnangule võib olla kunstlikult suuremana näidatud ka kütitud isendite arvu. Alljärgnevas tabelis on ära toodud metssigade küttimisandmed Saaremaal jahipiirkondade lõikes 2015/2016 jahihooajal 1. veebruari seisuga.

Vt tabel 2

Samas on Saaremaal olnud viimastel aastatel kõige enam hundi tekitatud kahjustusi, mis on päädinud ka väljaspool jahiaega antud erilubade väljastamisega. Halvim seireandmete edastamine ja suurim väljaspool jahiaega kütitud huntide osakaal teeb ka selle liigi osas Saaremaa teistest selgelt eristatavaks.Mis puudutab teisi suur­ulukiliike, siis hundi ja ilvese vaatlusandmete seadusega ette nähtud esitamise osas on Saaremaa olnud selgelt maakondadest kõige puudulikum läbi kogu viimase aastakümne.

See olukord ei saa kesta

Põdra ja eriti punahirve puhul on viimastel aastatel Saaremaa jahindusnõukogu poolt määratud selline sooline-vanuseline küttimisstruktuur, mis keskkonnaagentuuri hinnangul ei ole jätkusuutlik. Nii on arvukuse vähendamise meetmena rakendatud emasloomade küttimismahu olulisel määral suurendamist isasloomade arvelt.

Keskkonnaagentuur on soovitanud suurendada üldist küttimismahtu, kuid hoida küttimisstruktuuri võimalikult lähedasena asurkonna looduslikule soolis-vanuselisele struktuurile.

Eeltoodut arvestades oleme Saaremaa jahimeestega ühte meelt – selline olukord ei saa edasi kesta. Kindlasti analüüsime me tekkinud olukorda ja võtame meetmed, tagamaks tõeste loendus- ja küttimisandmete kogumise.


KOMMENTAAR

Ive Kuningas, Saarte Jahimeeste Seltsi tegevjuht

Jahipiirkondadel on kohustus esitada iga aasta 1. aprilliks keskkonnaagentuurile jahindusaasta statistiline aruanne, mille üheks osaks on märtsis läbiviidud vaatluste põhjal koostatud ulukite hinnanguline arvukus. 2015. aasta märtsis hindasid jahimehed, et pärast jahihooaega on maakonnas veel 1292 metssiga ja selleks ajaks on järelkasv veel sündimata. Saaremaa soodsates tingimustes on aga metssigade keskmine järelkasv 6–-10 põrsast aastas.

Sellest, et hinnanguline arvukus on mittetahtlikult jäänud veidi tagasihoidlikuks, saime aimu, kui katkuohu tõttu tõsisemalt võetud jahipidamise tagajärjel oli kütitud sigade arv tõusnud üle 4000. Samas on see ka mõistetav, sest mida suurem on loendatavate isendite arv, seda suurem on ka loendusviga.

Hinnangu andmist on raskendanud ka lumeta talved, mille tagajärjel ei ole võimalik olnud ulukite loendusi läbi viia.Selleks et arutada ulukite arvukusele täpsema hinnangu andmise võimalusi, kutsus Saarte jahimeeste selts märtsis Saaremaale keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna esindajad. 10. märtsil toimunud nõupidamisest võtsid osa Peep Männil ja Rauno Veeroja. Kahjuks ei selgunud nõupidamise käigus, kuidas siis ikkagi hinnangu andmist paremini korraldada. Oleme jõudnud järeldusele, et parema tulemuse saavutamiseks on edaspidi vajalik teha rohkem koostööd eluslooduse osakonna ja jahipiirkondade kasutajate vahel.

Tabel 1

Arvukus (jahimeeste hinnangul) Kütitud metssigade arv Kütitud üle 1-aastaste isendite arv
2009 1271 3482 2079
2010 1196 2200 1214
2011 1203 2411 1280
2012 1282 3765 1890
2013 1264 2561 1442
2014 1152 2940 1793
2015 1292 4730* 2861*
* Metssigade küttimisandmed seisul 01.02.2016

Tabel 2

Arvukus jahipiirkonna kasutajate hinnangul Kütitud metssigade arv seisul 01.02.2016 Kütitud 1-aastaste ja vanemate metssigade arv seisul 1.02.2016 Arvukuse hinnangu ja kütitud kesikute+vanemate arvu vahe seisul 1.02.2016
Aste 55 261 140 -85
Eikla 55 105 66 -11
Kaali 46 121 86 -40
Kaavi 61 182 109 -48
Kallemäe 15 119 73 -58
Karja 45 113 74 -29
Kihelkonna 40 124 77 -37
Kuressaare 35 59 43 -8
Kuumi 10 48 24 -14
Kärla 100 164 118 -18
Laimjala 56 140 69 -13
Laugi 60 498 232 -172
Leisi 20 93 65 -45
Liiva 40 282 168 -128
Lümanda 60 289 191 -131
Metsküla 80 113 68 12
Mustjala 30 103 78 -48
Orissaare 35 243 150 -115
Pihtla 45 142 87 -42
Pärsama 80 176 93 -13
Salme 100 317 174 -74
Tamse 40 236 136 -96
Torgu 60 205 136 -76
Tornimäe 20 173 118 -98
Valjala 20 175 124 -104
Võhma 45 95 63 -18
Üru 39 154 99 -60
KOKKU 1292 4730 2861 -1569

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 657 korda, sh täna 1)