
KINGITUS VAIKUSELASTELE: Eile andsid MTÜ Vaikuse Lapsed juhatuse liige Juta Palmeri (paremal) ja vabatahtlik Maris Altmann Kuressaare haiglale üle mälestuskarbid.
MAANUS MASING
MTÜ Vaikuse Lapsed andis eile Kuressaare haigla sünnitusosakonnale üle üheksa mälestustekarpi, mis on mõeldud mälestusesemena surnult sündinud või esimestel elupäevadel siit ilmast lahkunud laste vanematele.
“Vanemad lahkuvad haiglast tavaliselt tühjade kätega. See aitab neil oma last reaalseks teha ja alustada leinaga,” selgitas MTÜ Vaikuse Lapsed juhatuse liige Juta Palmeri.
Karbikesed valmisid suvel Kuressaares korraldatud töötoas. Rõõmsavärvilises karbis on kaart lapse andmetega, küünal, pildiraam, papud ja tekike.
Sinna saab panna ka vanemate poolt lapsele varutud esemed. Sarnase projektiga jätkatakse ka tulevikus.
Vastutav ämmaemand Mariliis Aus tunnistas, et nende majast saadetakse etteprognoositud probleemidega emad kõrgemasse etappi. “Ütleme nii, et eelmisel aastal poleks meil vaja olnud sellist karbikest üle anda,” rääkis Aus. Tema praktikas sellist kurba sündmust ette tulnud pole. Küll aga ootaks ta mingit infovoldikut, mida vanematele anda, sest esimesel hetkel ei saa vanemad juhtunust enamasti aru. “Rääkimine on ülioluline ja lahkest sõnast ei saa kunagi küllalt, aga info andmine on ka oluline,” leidis ta.
milleks selliseid asju sinna ootama pannakse? täiesti arusaamatu! kas inimestel pole midagi teha oma ajaga või…see oleks nagu ärasõnumine. kes nüüd julgeks siia haiglasse sünnitama minna. see oleks sama, kui ostad omale kirstu igaks juhuks…äkki läheb vaja.
Neid karbikesi tehakse igale poole, mitte ainult Kuressaare haiglale. Ei ole veel kuulnud, et keegi sellesse liikumisse halvasti suhtuks, pigem vastupidi.
Pigem võiks olla nii et kui vaja kellelegi, siis tellitakse.
Kuressaare haigla sünnituses oli vahepeal aeg, kui tuli karta sinna minna – küll lapsele tõsisem viga küljes, küll emale tervisehäda, küll lõigatakse seda, mida tarvis pole, küll kanti tervet last, aga sünnitusabi andmisel (andmata jätmisel) surnud imikud jne. Ehk nüüd aeg parem.
Olen sünnitanud nii Tartus kui Kuresaares.Tartus jäin paraku sünnitusabist ilma ja laps suri hiljem ,Kuresaares oli aga mõlemisünnitusega väga hästi-poeg ja tütar olemas.Soovin jõudu kõigile haigla töötajatele,te olete parimad