Koikla OÜ vandus piimakriisile alla (1)

2014. aastal alguse saanud piimanduskriis on võtnud esimese ohvri Saaremaalt, Leisi vallas tegutsev Koikla osaühing likvideeris kaks nädalat tagasi oma 100-pealise lüpsikarja.

“Kui juba robotlaudad oma uksed kinni panevad, siis mis me oma 1960-ndatel ehitatud 100-kohalise laudaga teeme,” ütles Koikla OÜ juht Jaan Laul, kelle sõnul jõuti piimatootmisega ühele poole 17. märtsil.

Laulu sõnul oli piimatootmise lõpetamisel oluline põhjus madala piimahinna kõrval ka kaadriprobleem. “Meil said lüpsjad otsa ja lihtsalt mitte kedagi mitte kuidagi võtta ei ole,” lausus ettevõtte juht. “Üks lüpsja läks lapsepuhkusele ja teine langes järjekordselt tsüklisse, viimased päevad lüpsime siin juba ise,” lisas ta.

Jaan Laul rääkis, et 60 piimalehma saadeti vahendaja kaudu Poolasse, 20 lehma vahetati Salme loomakasvataja Raimond Ellikuga lihaloomade vastu ja 15 praaklooma saadeti lihatööstusse.

Veel eelmisel aastal taotles Koikla OÜ investeeringutoetust uue lauda ehitamiseks ja sai selle kohta PRIA-lt ka positiivset tagasisidet. Kuna piimanduskriis aga aina süvenes, otsustas ettevõte toetuse taotlemisest loobuda. “Nägime, et meie jõud ja mõistus ei käi praegustes majanduslikes oludes sellest üle,” möönis põllumees. “Pangad ei tahtnud ka eriti jutule võtta, anti mõista, et piimatootmine on riskitootmine,” lisas Laul, kelle sõnul jätkab Koikla OÜ olemasolevas laudas lihaloomade kasvatamisega. Praegu on piimaveistest tühjaks viidud laudas noorloomad.

Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post ütles, et teadaolevalt praegu ükski teine Saaremaa piimatootja karja likvideerima ei hakka. Kommenteerides eilses Sakalas kõlanud Viljandimaa piimatootjate ennustust, et sel kevadel on Eestis oodata piimafarmide pankrotilainet, märkis Post, et pigem võidakse kevadel langetada otsus mitte enam sööta varuda, kuid kari ise viiakse ära sügisel. “Mina arvan, et Saaremaal on lehmapidamine ka natukene perspektiivsem kui viljakasvatus, pealegi on teravilja hinnad ka praegu väga maas – sügisel maksab viljakilo võib-olla ainult euro,” rääkis Tõnu Post.

Viljandi maakonna suurima piimatootja Mangeni PM-i juht Meelis Venno ütles ajalehele Sakala, et kui on vaja hakata põlluleminekuks diislit ja väetist ostma, lõpetavad paljud piimatootjad tegevuse. “Ainus lahendus praeguses olukorras oleks see, et Eesti 86 000 lüpsilehmast 40 000 kombinaati viidaks, siis kerkiks hind taas õigele tasemele,” sõnas ta.

Eile Eestit külastanud Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan andis teada, et otsest kriisiabi Euroopa Liidult põllumeestel oodata ei ole. “Ükskõik millisesse riiki praegu minna, kõik tahavad lisaraha. Mul ei ole seda lisaraha, see on juba kulutatud!”

Küll üritab Euroopa Komisjon välja töötada ja sisse viia kaudseid meetmeid. Nii on tehtud ettepanekuid või, piimapulbri ja sealiha sekkumiskokkuostu kohta. Kas need ka läbi lähevad, peaks selguma 20. aprilli paiku. Ka on liikmesriikidel võimalik olemasolevate meetmete raames kohalikku põllumajandustootmist toetada – näiteks anda oma põllumajandusettevõtetele 15 000 euro ulatuses tootja kohta riigiabi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 825 korda, sh täna 1)