Kevad pakub põllumehele harvaesinevat kuivust (1)

MOODNE AEG: Karl Kirst valmistub põllule minema GPS-süsteemil varustatud väetisekülvikuga. MAANUS MASING

MOODNE AEG: Karl Kirst valmistub põllule minema GPS-süsteemiga
varustatud väetisekülvikuga.
MAANUS MASING

Esimeste kevadiste põllutöödega mahasaanud Saaremaa põllumehed ütlevad kui ühest suust, et põllud on hirmus kuivad.    

Valjala valla viljakasvataja Kaido Kirstu sõnul on tema taliviljad natukene kehvemini talvitanud kui eelmisel aastal. Kehvematel maadel on taliviljadel veekahjustusi. Ehkki kevad on alles varane, pitsitab põldusid juba suhteliselt suur niiskusepuudus – kraavid on tühjad ja põllud tolmavad.

Sellises olukorras on kogenud põllumeestel vaid üks retsept: seeme tuleb nii kiiresti kui võimalik mulda panna, et see jõuaks veel viimase niiskuse ära kasutada ja taim juured sügavale ajada. Edasi tuleb loota vihmale, ehkki üldiselt on Saaremaa kevadine vihmavaegus igihaljas teema.

Kirst mainis ka, et kuna eelmisel kolmel aastal on põllud andnud head või lausa rekordilist saaki, siis on eelmiste aastate saaginumbrite kordumise tõenäosus tänavu väheusutav.

Arvestades teravilja madalaid kokkuostuhindu, võib viljakasvatajaid ees oodata rahaliselt niru aasta. “Kui ei tule mingit hinnamuutust või hirm-supersaaki, siis võib öelda, et sel aastal tuleb palgata tööd teha,” nentis Kaido Kirst.

Külm võttis ära

Pöide valla viljakasvataja Priit Lulla ütles, et tema hinnangul on alanud viljelusaasta väga madala potentsiaaliga. Sademeid oli Pöide kandis äärmiselt vähe ja lundki jagus vaid üürikeseks ajaks.  Ligemale 25 ha talivilja tuleb Lullal üle külvata. “Miinus 25 kraadi tuli palja maa peale ja see võttis taimed ära,” selgitas ta.

Nüüd aga kimbutab vähese lume tagajärjena Pöidel nagu Valjalaski põllumeest lisaks veel kuivus. “Läksin kündma ja oma üllatuseks nägin, et põld tolmab taga. Nii kuiv on lihtsalt,” rääkis Lulla, kes oma lühikese põllumehekarjääri vältel pole nii kuiva varakevadet veel näinud. “Need vennad, kes praegu põlluharimistöödega veel ootavad, on juba hiljaks jäänud,” märkis Priit Lulla, osutades samas veeseadusele, mis vaatamata kuivusele ei luba enne aprillikuud kõiki töid tehagi. Sõnnikuvedu näiteks.

Kõljala ja Valjala valla segatootja Tõnu Post ütles, et temagi maad on eelmise aastaga võrreldes kuivad. “Kui igal aastal olen leidnud koha, kuhu kinni jääda, siis sel aastal ei ole põldude peal praktiliselt sellist kohta, kus jälgigi jääks,” rääkis Post. “Kui nüüd vihma hoogsalt ei anna, siis võib tulla väga kuiv periood ja mida varem külvid maha saab, seda parem,” lisas ta.

Noorpõllumees Karl Kirst läks neljapäeval esmakordselt põllule uue ja tehnika viimase sõna järgi toodetud väetisekülvikuga, mille ta äsja noortaluniku toetusega ostis. Ligemale 30  000 eurot maksev Kvernelandi väetiselaotur Exacta TL töötab GPS-i abil ja isekalibreeruv süsteem tagab alati täpse ja konstantse väetamise vastavalt normile, sõltumata rappumisest, väetise niiskusesisaldusest või muudest teguritest. Infotehnoloogial põhinev agregaat külvab täpselt ega lase väetist panna ühele ja samale kohale kaks korda. Ka tagab täppisväetamine selle, et kallihinnaline väetis ei lendaks põllu piirest väljapoole.

Panus kvaliteedile

Neljapäeval uue külvikuga 50 hektarit põldu üle käinud Karl Kirst kinnitas, et külvik töötab nii, nagu tootja reklaaminud. Väetamise täpsus ja väetise kokkuhoid, mida tootja GPS-süsteemil töötavale külvikule garanteerib, toimib ka tegelikus elus, kinnitas Kirst, kes enne põllule minekut maaletooja ekspertide abiga uue tehnika käsitsemise samas põllu ääres kiiresti selgeks sai.

Karli talunikust isa Kaido Kirst ütles, et uus külvik on ökonoomsem ja täpsem ning hoiab kulusid kokku. Kuna talul Valjala kandis maid enam kusagilt juurde võtta pole, siis tuleb Kaido Kirstu sõnul panustada pigem kvaliteedile kui hektarite tagaajamisele.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 608 korda, sh täna 1)