INTERVJUU: Minister Ossinovski: igale haiglale peab lähenema individuaalselt (1)

HAIGLAJUHTIDEGA: Jevgeni Ossinovski koos Kuressaare haigla juhatuse liikmete Märt Kõlli ja Marje Nelisega. MAANUS MASING

HAIGLAJUHTIDEGA: Jevgeni Ossinovski koos Kuressaare haigla juhatuse liikmete Märt Kõlli ja Marje Nelisega.
MAANUS MASING

“Kõiki üldhaiglaid ühe mütsiga lüüa ei saa ning iga haiglaga tuleb erisustes kokku leppida,” ütles eile Kuressaare haiglat külastanud töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski.

Kui põhjendatuks peate nii Kuressaare haigla esindajate kui ka maakonna elanike hirmu, et eriarstiabis kavandatavate muudatuste tõttu väheneb eriarstiabi kättesaadavus?

Kohapeal peab eriarstiabi kättesaadav olema. Loomulikult on selge, et keerulisemad protseduurid juba on liikunud Tallinna ja Tartusse. See on mõistlik nii meditsiiniliselt kui ka patsiendi seisukohalt. Olulisemad, igapäevasemad erialad peavad patsientidele loomulikult kohapeal kättesaadavad olema.

Lisaks on saartel oma eripära. Ühe mütsiga ei saa kuidagi lüüa väikseimat, Hiiumaa üldhaiglat ja Narva üldhaiglat. Praegu seda mingil määral tehakse. Sama puudutab muidugi ka Kuressaare haiglat.

Arvan, et peaksime kokku leppima pikaajalisemas teenustepaketis, erialades, mida kohapeal osutatakse. Leppima kokku iga haigla põhiselt, mis on see teenustepakett, mida kohapeal osutatakse, ja seda pikema aja jooksul. Et see ei oleks iga-aastane haigekassa lepingute läbirääkimise küsimus, vaid meil oleks põhimõtteliselt aastani 2030 selge kokkulepe iga haiglaga. See annab kindluse nii patsientidele kui ka haiglale. See protsess praegu käib.

Sotsiaalministeeriumi ametnikud on 13. aprillil Kuressaares, et haiglaga läbirääkimisi alustada. See võtab pikema aja, et kõiki neid erandeid ja eripärasid arvesse võtta. Selge see, et Saaremaa puhul on transpordi eripära see, mida me arvesse võtame.

Haiglate võrgustumise protsessi üks eesmärke on anda konkreetne vastutus ühele haiglale, Põhja-Eesti regionaalhaiglale teatud teenuste osutamiseks just nimelt Kuressaares. Juhul kui seda kohaliku arstiga pole võimalik teha, on haigla kohustus leida oma arstide seast spetsialist Kuressaarde, et siinsete inimeste huvid oleksid kaitstud.

Missuguse hinde viiepallisüsteemis annate haigekassa suhtlusele ajakirjanduse ja avalikkusega eriarstiabi puudutavate muudatuste osas?

Ebaõnnestunud kommunikatsioon on tekkinud segaduse põhiline juur. Selle asemel, et selgitada avalikkusele ja ka haiglatele, mis on erinevate muudatuste sisu ja eesmärk – soodustada haiglate omavahelist koostööd ja aidata haiglatel tagada teatud erialadel vastuvõtt –, jäi ebaõnnestunud kommunikatsiooni tulemusena väga paljudele mulje, et neilt võetakse erialasid tervikuna ära.

Näiteks haigekassa põhimõtteliselt planeeris pediaatria eriala lepingu rea ümber teisele reale ehk seesama raha liigutati eelarves lihtsalt ühelt realt teisele. Signaal aga, mis kohale jõudis, et pediaatria Kuressaares lõpetab toimimise, ei vasta tõele.

Probleem on aga sügavam – haiglatel ei ole olnud pikaajalisemat kindlust, missugune on see teenuste pakett, mida kohapeal osutatakse.

Olen oma seisukohta selgelt väljendanud nii riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil kui ka oma kirjas haigekassa juhatusele, et sellisel viisil läbirääkimisi pidada ei ole mõistlik.

Tuleb siiski haiglatega kokku leppida pikaajalisemas perspektiivis ja oleme sellest teinud ka omad tervishoiupoliitilised järeldused, et ministeerium võtab selles küsimuses juhtohjad oma kätte. Eriarstiabi tulevik on poliitiline otsus, mitte rahastaja tehniline küsimus see Exceli tabeliga lahendada.

Mida arvate ideest, et ülikooli lõpetamise järel peaksid noored arstid, kelle koolitamise on riik kinni maksnud, jääma vähemalt teatud perioodiks tööle Eestisse?

Inimesi vägisi kinni hoida ei ole mõistlik. Peaksime tegelema hoopis sisulise töö tingimuste loomisega, et inimesed siia tuleksid. Mis puudutab maakonnahaiglaid, siis üks peamisi põhjusi, miks noored arstid ei taha siin oma töökarjääri alustada, on seesama ebakindlus.

Kui suudame haigla pakutavas erialadepaketis või spektris aastani 2030 kokku leppida, võimaldab see ka haiglatel noorte spetsialistide värbamisel läbimõeldud valikuid teha. Üks võtmeküsimusi, miks arstid välismaale lahkuvad, on palk – me ei saa muuta inimesi sunnismaisteks, selle asemel püüaks nende palka tõsta.

Mis saab psühhiaatria statsionaarsest ravist ja liigesevahetusoperatsioonidest Kuressaare haiglas?

See on spetsiifiline küsimus, mis vajab spetsiaalset analüüsi. Endoproteesimisi üldhaiglates enamasti ei tehta – Kuressaare on selles osas juba saanud erisuse. Usun, et nii kaua, kui siin on võimekus seda teenust osutada ja spetsialistid on olemas, on riigil mõistlik seda toetada.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 052 korda, sh täna 1)