Saaremaa suurvalla idee kipub rebenema (12)

ANDRES TINNO: uue valla juures on oluline mõtelda üle praeguste valla piiride! IRINA MÄGI

ANDRES TINNO: uue valla juures on oluline mõtelda üle praeguste valla piiride!
IRINA MÄGI

Lääne-Saare valla esindaja maakonna ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjonis Andres Tinno kinnitas, et osavaldade surumine ühinemislepingusse sunnib valda otsima alternatiive näiteks lähemate naabritega liitumise näol. 

Saarte Häälele on räägitud variandist, kus Lääne-Saare, mis iseenesest ju täidab haldusreformi seaduses sätestatud omavalitsuse miinimumkriteeriume, laieneks vaid Sõrve poole ja tooks seeläbi “varju alla” Salme ja Torgu, kellel seaduse nõuete valguses liitumisest pääsu ei ole. See võib olla viimastele isegi rohkem kontimööda, kui supi helpimine ülesaaremaalise suure katla ääres.

Tinno kinnitas, et Lääne-Saare soovib igati ühte Saaremaad, kuid kui selle moodustamisel kammitsetakse end valla praeguste piiridega, siis sellise mõttetusega kaasa joosta pole mõistlik.

“Seega jah, me ei pea kellegagi ühinema ja võimalik liitumisettepanek naabritele pole välistatud,” sõnas ta. Tinno lisas, et kõike seda peab muidugi arutama ja otsustama Lääne-Saare vallavolikogu, kes aga siiani on olnud seisukohal, et ei poolda osavaldasid. Selline on ka mandaat valla esindajale juhtkomisjonis.

Kavandatav süsteem paneb kammitsad

“Kui me tekitame praeguste valdade piires osavallad, siis tekib kohe küsimus, kuidas on võrreldavad teenuste ja võimekuse osas Lääne-Saare vald ja näiteks Mustjala, Laimjala või koguni Pöide, mille vallavanem on siiani läbirääkimistel vaatleja. Kuidas kujuneb kodanike teenindamine ja praeguse taseme tagamine?” küsis Tinno.

Praeguste valdade piiridesse osavaldade jätmine tähendab tema hinnangul, et meie sisemuses ei muutu midagi ehk ei teki Saaremaa valda kui tervikut, vaid jäävad rivaalitsevad osavallad oma piiridega.

“Oleme olnud seisukohal, et kui on osavald, siis olgu 1–2 osavalda ja Kuresaare osalinn oma ametnikkonnaga, kes teenindab kodanikkonda, ja uude vallavalitsusse jääb strateegiline juhtimine,” ütles Tinno.

Praeguse plaani kohaselt tahetakse luua osavaldasid osavallakogudega ilma ametniketa. “See süsteem kammitseb meid praeguste valla piiridega ja uut mõtlemist ei tule,” oli Tinno veendunud.

“Lisaks osavalla kui administratiivse moodustise allesjäämisele võime leida end peatselt ka olukorras, kus sinna tekkivad ametnikud ja bürokraatia. Täna väidetakse, et seda saab vältida, kuid ma ei ole selles nii kindel,” sõnas ta.

Selleks, et ääremaadel oleks esindatus, ei pea Tinno sõnul olema administratiivset osavalda. Ta pakkus välja “kogukonnakogu”, mis ei oleks piiritletud praeguste administratiivpiiridega, vaid moodustuks hoopis teistel alustel.

“Näiteks Kuressaare linna piirist, Nasva-Laheküla piirkonnast kuni Torguni võiks olla üks kogukonnakogu. Neid ühendavad Sõrve maantee ja selle haruteed ja see oleks olemuselt üks piirkond, mis ei tugine praegustel administratiivpiiridel,” märkis ta, rõhutades, et uue valla juures on oluline mõtelda üle praeguste valla piiride.

Salme vallal on võimalik valida

Salme vallavolikogu esimees Andrus Raun ütles Saarte Häälele, et kui Salme vallal on valida, kas liituda ühe suure ühendvallaga või väiksema Lääne-Saare vallaga, räägib väiksema üksuse kasuks see, et Lääne-Saares oleks võimalik oma piirkonna arendamist rohkem läbi suruda, sest juba proportsionaalselt oleks Salme piirkonna esindatus uues volikogus suurem.

“Suures ühendvallas võib juhtuda, et strateegiline juhtimine lämmatab väiksemate piirkondade initsiatiivi,” nentis ta.

Raun lisas, et juhul, kui Ida-Saare vallad moodustavad omaette omavalitsuse, siis oleks üpris loogiline, et Saaremaal tekiks kolm suuremat valda: Ida-Saare, Lääne-Saare ja Kuressaare. “Aga kõik taandub sellele, mida arvavad vallavolinikud ja vallakodanikud, kes on valitud volinikke usaldanud otsuseid vastu võtma,” sõnas Raun.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 460 korda, sh täna 1)