AS-i Tallinna Sadam nõukogu kinnitas läinud nädalal ettevõtte eelmise aasta majandusaruande, milles muu hulgas on Saaremaa Sadama varade väärtus alla hinnatud 6,6 miljonilt 0,65 miljonile eurole.
Aruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu 94 miljonit eurot ja tegevuskasum 35,4 miljonit eurot, sealjuures vähenesid tegevustulud aasta varasemaga võrreldes 15 protsendi ja tulumaksueelne kasum 22 protsendi võrra. Ettevõtte puhaskasum oli 30,9 miljonit ehk 21 protsenti aasta varasemast madalam.
Tallinna Sadama nõukogu nõustus muuhulgas ka juhatuse ettepanekuga korrigeerida majandusaruandes tagasiulatuvalt Muuga söeterminali ja Saaremaa Sadama pikaajalisi äriprognoose ning hinnata tagasiulatuvalt seonduvaid varasid alla kokku summas 29 miljonit eurot. Jäämurdja Botnica raamatupidamislikku väärtust hinnati alla 5 miljoni euro võrra.
Tallinna Sadama juhatuse liikme Marko Raidi sõnul lähtus ettevõte Muuga söeterminali ja Saaremaa sadama varade allahindamisel eesmärgist, et bilansis kajastuks mõlema äriüksuse puhul viimaste aastate tegelikul olukorral baseeruv rahavooga kaetud väärtus, mida ka välisaudiitor on valmis aktsepteerima.
Ootused pole täitunud
“Saaremaa Sadama osas on oluliselt vähendatud varasemaid kasvuootusi – enam ei prognoosita kruiisilaevade külastuste arvu mitmekordistumist ega regulaarse liiniliikluse käivitumist lähematel aastatel,” selgitas Raid Saarte Häälele.
See ei tähenda tema sõnul siiski, et nende eesmärkide nimel tööd ei tehtaks. “Kuid möödunud aastate reaalne kogemus näitab, et algselt prognoositud ja loodetud kiire laevakülastuste arvu ja sellega kaasneva tulude kasvu saavutamine ei ole õnnestunud ja puuduvad märgid, et seda oleks lähiaastatel reaalne saavutada,” nentis Raid. Ta lisas, et seetõttu ei ole ka Saaremaa Sadama kaide senine kõrge jääkväärtus enam põhjendatud ja seda on ettevõtte bilansis oluliselt vähendatud.
Kruiisiturismi-alase pikaajalise kogemusega ettevõtja Margus Mölder nentis, et käivitamisel loodeti Saaremaa Sadamas jõuda kuni 40 laevakülastuseni aastas. Tegelikult on külastuste arv olnud aga neli korda väiksem.
Pole lihtne bisnis
“Sellest vaatevinklist on asi muidugi nutune ja nadi, aga arvestades ääretingimusi ja vaadates, mis piirkonna teistes sadamates toimub, siis näiteks suur Turu sadam on õnnelik, kui neil käib kolm laeva aastas,” sõnas ta. Mölder lisas, et sadamal on olnud erinevate gruppide vastuseisu tõttu ka väike pidur peal, mistõttu Tallinna Sadam pole saanud seda päris vabalt arendada.
“Arvestades kõiki vaevasid, siis selles valguses ei ole tegu läbikukkumise, vaid üsna keskpärase tulemusega,” nentis Mölder. Tema sõnul on kruiisibisnis keerulisem, kui väljastpoolt paistab. “Ega asi pole niipalju sadamas, kuivõrd sihtkohas, mis peaks inimesi rohkem kohale meelitama. Meil oleks vaja sellist täht-vaatamisväärsust või täht-teemat, millele saaks rajada kuvandi, aga praegu seda paraku ei ole,” tõdes Mölder.
Loading ...
Kui nüüd ilkuda, siis Tallinna Sadama pikaajalise “fantoomtöötaja” koondamine läks maksma 6 miljonit eurot. ;(
Aga tõsiselt kirjutades…
TTÜ Eesti mereakadeemia üks 2015 aasta lõputöö kandis pealkirja “SADAMATASUDE ÜLESEHITUSE ERISUSED JA RAKENDUSED LÄÄNEMERE SADAMATES”. Asi on lihtsalt huvitav lugemine silmaringi laiendamiseks aga on ka terasid, mid atasub kõrvataha panna. Näiteks kaks erinevat lähenemist sadamatasude jms puhul:
“…Aastate jooksul on kujundatud kaks sadamadoktriini – anglosaksi ja prantsuse ehk euroopa doktriin. Anglosaksi doktriini seisukohalt on sadam eraldi äriettevõtte, kuid prantsuse ehk euroopa doktriin vaatleb sadamat tervikliku logistikasüsteemi osana. …”
Lätis on asi lihtne — sadamad ei ole (riigile kuuluvate) äriettevõtete käes, vaid on otse riigiametite omad (Eesti mõistes nagu Veeteede ameti sarnane asi) st avalik huvi on primaarne. Eestis on suured sadamad (riigile kuuluvate) äriühingute käes ja täpselt on eristatavad mõlemad lähenemised. Saaremaal on suured sadamad kas AS Saarte Liinid või AS Tallinna Sadam omad. Mõlemad on Riigile kuuluvad äriühingud aga täiesti erineva eesmärgiga:
AS-i Saarte Liinid klassifikatsioon RVSi alusel: Valdavalt avalike eesmärkidega äriühing
vs
AS-i Tallinna Sadam klassifikatsioon riigivara seaduse alusel: valdavalt äriliste eesmärkidega äriühing.
Kui Kuivastu, Triigi, Roo… sadama puhul on primaarne avalik huvi (Kuna on “Riigi” sadam, siis euroopaliku doktriini järgi suurema infrastruktuuri osa, AS Saarte Liinid on ju tegelikult RAS Saarte Liinid erastamisjäänuk. Keegi ei tahtnud neid sadamaid, kuna iseseisvana ei tasu need ära vaid on osa suuremast infastruktuurist) aga see õnnetu Saaremaa sadam on sadamaettevõtte ärihuvi (Kuna on “Riigi” ettevõtte, mille põhieesmärk on tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab äriühingu arengu ja riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu ehk siis anglosaksi doktriin).
Kahjuks ei ole selles mereakadeemia lõputöös vaadeldud Saaremaa sadamat aga vähemalt teiste vaadeldavate sadamate võrdluses on toodud välja kruiisilaevade sadamatasud just igasuguste erisustega.
Ise “natuke” kodutööd tehes ja võrreldes kruiisisadamaid Bornholmil, Gotlandil ja Saaremaal (ikkagi Läänemere saared, kus turismil on suur tähtsus kogu saaremajandusel), ei saa mina üldse aru, miks peaks kruiisilaevad Saaremaa sadamat külastama (muidu oleks lihtsalt kahe normaalse sadama vahel liiga pikk merereis loksuda kruiisitajatel vist?). Saaremaal võib olla kasvõi kolm turismikatusorganisatsiooni või kolm Kuressaare lossi — kruiisireise korraldav ettevõtja näeb esimese asjana ikka üüratuid sadamatasusid kruiisilaevadele Saaremaa sadamas.
Ja kurat, Riigireformi tegemisel on esimene asi omavalitsuste likvideerimine! Kui soovin kellegile “Jõudu!”, siis keegi ei arva, et pean kedagi nõrgukeseks. Kui soovin kellegile “Mõistust!”, siis saavad kõik aru, et pean kedagi lollikeseks.
No… EDU! siis.
Täpsustus:
Lätis ja Leedus on asi lihtne — sadamad ei ole (riigile kuuluvate) äriettevõtete käes, vaid on otse riigiametite …
Just Läti, Leedu ja Eesti võrdlus on siinkohal asjakohane, sest veerand sajandit tagasi oli kõigis neis riikides ühesugune süsteem. Nüüd on ainult Eesti omamoodi.
Seega… peessekukkund projekd ja mahamaetud raha. Varsti kasvab see kunagi ülikiidetud sadam samblasse.
Ilmselt tahab keegi seda sadamat erastada…