Saaremaa Sadama väärtus hinnati kümme korda alla (4)

AS-i Tallinna Sadam nõukogu kinnitas läinud nädalal ettevõtte eelmise aasta majandusaruande, milles muu hulgas on Saaremaa Sadama varade väärtus alla hinnatud 6,6 miljonilt 0,65 miljonile eurole.

Aruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu 94 miljonit eurot ja tegevuskasum 35,4 miljonit eurot, sealjuures vähenesid tegevustulud aasta varasemaga võrreldes 15 protsendi ja tulumaksueelne kasum 22 protsendi võrra. Ettevõtte puhaskasum oli 30,9 miljonit ehk 21 protsenti aasta varasemast madalam.

Tallinna Sadama nõukogu nõustus muuhulgas ka juhatuse ettepanekuga korrigeerida majandusaruandes tagasiulatuvalt Muuga söeterminali ja Saaremaa Sadama pikaajalisi äriprognoose ning hinnata tagasiulatuvalt seonduvaid varasid alla kokku summas 29 miljonit eurot. Jäämurdja Botnica raamatupidamislikku väärtust hinnati alla 5 miljoni euro võrra.

Tallinna Sadama juhatuse liikme Marko Raidi sõnul lähtus ettevõte Muuga söeterminali ja Saaremaa sadama varade allahindamisel eesmärgist, et bilansis kajastuks mõlema äriüksuse puhul viimaste aastate tegelikul olukorral baseeruv rahavooga kaetud väärtus, mida ka välisaudiitor on valmis aktsepteerima.

Ootused pole täitunud

“Saaremaa Sadama osas on oluliselt vähendatud varasemaid kasvuootusi – enam ei prognoosita kruiisilaevade külastuste arvu mitmekordistumist ega regulaarse liiniliikluse käivitumist lähematel aastatel,” selgitas Raid Saarte Häälele.

See ei tähenda tema sõnul siiski, et nende eesmärkide nimel tööd ei tehtaks. “Kuid möödunud aastate reaalne kogemus näitab, et algselt prognoositud ja loodetud kiire laevakülastuste arvu ja sellega kaasneva tulude kasvu saavutamine ei ole õnnestunud ja puuduvad märgid, et seda oleks lähiaastatel reaalne saavutada,” nentis Raid. Ta lisas, et seetõttu ei ole ka Saaremaa Sadama kaide senine kõrge jääkväärtus enam põhjendatud ja seda on ettevõtte bilansis oluliselt vähendatud.

Kruiisiturismi-alase pikaajalise kogemusega ettevõtja Margus Mölder nentis, et käivitamisel loodeti Saaremaa Sadamas jõuda kuni 40 laevakülastuseni aastas. Tegelikult on külastuste arv olnud aga neli korda väiksem.

Pole lihtne bisnis

“Sellest vaatevinklist on asi muidugi nutune ja nadi, aga arvestades ääretingimusi ja vaadates, mis piirkonna teistes sadamates toimub, siis näiteks suur Turu sadam on õnnelik, kui neil käib kolm laeva aastas,” sõnas ta. Mölder lisas, et sadamal on olnud erinevate gruppide vastuseisu tõttu ka väike pidur peal, mistõttu Tallinna Sadam pole saanud seda päris vabalt arendada.

“Arvestades kõiki vaevasid, siis selles valguses ei ole tegu läbikukkumise, vaid üsna keskpärase tulemusega,” nentis Mölder. Tema sõnul on kruiisibisnis keerulisem, kui väljastpoolt paistab. “Ega asi pole niipalju sadamas, kuivõrd sihtkohas, mis peaks inimesi rohkem kohale meelitama. Meil oleks vaja sellist täht-vaatamisväärsust või täht-teemat, millele saaks rajada kuvandi, aga praegu seda paraku ei ole,” tõdes Mölder.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 535 korda, sh täna 1)