Orissaares räägiti arheoloogiapärandist ja detektorismist

Orissaares kultuurimajas toimus eile muinsuskaitseameti korraldatud teabepäev arheoloogiapärandist, looduslikest pühapaikadest, rauatöötlemisest Saaremaal, detektorismist ja pärandi kasutamisest.

Kohale tuli umbes 60 huvilist. Muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektor Keidi Saks ütles Saarte Häälele, et kuulati, mis inspektoritel ja teistel ettekandjatel öelda oli ja tekkis ka arut-elu. Saks selgitas, et teabepäeva korraldamise järele oli vajadus, kuna üha enam maaomanikke pöördub muinsuskaitseameti poole küsimusega, mida ja millistel tingimustel tohib kinnistul teha, kui sellel paikneb mälestis või see asub kaitsevööndis. Saksa sõnul enamasti maaomanikud nõuetest kõrvale hiilida ei püüa.

Täpset maaomanikke arvu, kelle kinnistul paikneb mälestis, on keeruline öelda. Küll aga tõi Saks välja, et riiklikuks kultuurimälestiseks on Saare maakonnas tunnistatud 559 arheoloogiamälestist. Nende hulka kuuluvad nii asulakohad, rauasulatuskohad, kivikalmed, kultuse- ja ohvrikivid, ohvriallikad, muistsed põllud kui ka linnused. “Alati ei paikne ühel kinnistul mitte üks, vaid mitu mälestist. Samuti võib olla omanikke, kelle kinnistu jääb mälestise kaitsevööndisse,” märkis Saks.

Teabepäeval räägiti ka detektorismi ja kultuuriväärtusega esemete otsimise teemal, sest endiselt on Saare maakonnas väga palju otsijaid, kellel puudub tegevusluba, kes ei küsi ka maaomanikult luba, ei teavita leiukohast ega anna leide riigile üle. Kuna huvi arheoloogiapärandi vastu on suur, korraldati Saaremaal möödunud sügisel otsinguloa taotlemise koolitus, lisas Keidi Saks. Selle tulemusel sai loa umbes 20 detektoristi.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 338 korda, sh täna 1)