Väinamerel loendati Eesti suurim aulide kogum

“Osooni” saate tegijatel avanes võimalus osaleda Eesti rannikuvetes toimunud arktiliste veelindude loenduslennul. Uskumatu, kuid 76 meetri kõrguselt on täiesti võimalik kiirusega 200 km/h lendavaid linde loendada, määrata nende sugu ja vanuski.

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist Leho Luigujõe rääkis saates, et loendamine käib n-ö loendusribadel, seega pannakse asi kilomeetrite kaupa loenduslennuki aknaklaasil täppidega paika. Oluline on selle metoodika juures, et üle on vaja lugeda kõik linnud, kes jäävad aknaklaasi kõige alumisse serva ehk A-ribasse. “Sealt ei tohi ükski lind puudu jääda,” kinnitas Luigujõe.

Luigujõe nentis, et lindude loendamist, nende soo jmt määramist peab tegelikult õppima pikka aega. “Mis seal salata, inimestel, kel on lindude ja suurte parvede hindamise kogemus maa peal, on palju lihtsam seda ka lennuki pealt teha,” märkis ta. Kui kogemust pole, on hindamine raske.

Väga suuri parvi hinnatakse aga nõnda, et tehakse foto ja vaadatakse pärast selle pealt. “Reeglina on kogu aeg alahinnang. Kui näitad tavalisele inimesele linnuparve, siis ta pakub, et seal on umbes 40 lindu, aga tegelikult on seal linde 200,” selgitas maaülikooli peaspetsialist.

Praeguseks on arktiliste veelindude loendus Läänemerel lõppenud. Eesti avamerel oli liikidest arvukaim aul, kelle suurim kogum, lausa 20 000 lindu, loendati Väinamere lääneosas.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 134 korda, sh täna 1)