Saaremaal on relvaloa omanikke veidi lisandunud

Kui aasta alguses oli Saare maakonnas politseile teadaolevalt 1100 relvaloa omanikku ja 2887 relva, siis praeguseks on relvaloa omanikke 1120 ja relvi 2900.

Ajaleht Äripäev kirjutas nädala algul, et rööbiti kaitseliitlaste arvu kasvuga ja pingete kuhjumisega Euroopas on saabunud õitseaeg militaaräris. Saaremaal võib aga arvata, et täienenud on pigem lihtsalt jahimeeste read.

Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar tõdes, et Saaremaal on politseile teadaolevalt umbes 1120 relvaloa omanikku. Nende hulgast 170 inimesel on relv laskespordiga tegelemiseks või enese- ja varakaitseks. Kõigil ülejäänutel on relv jahipidamiseks.

Antsaare andmeil on Saare maakonnas registreeritud umbes 2900 relva. Nende hulgas on ka relvarauad ja politseijaoskonnas hoiul olevad relvad, mida omanikud või pärijad ei ole veel võõrandanud.

“Võrreldes eelnevate aastatega ei ole relvalubade taotlejate arv ja relvade ostmine Saaremaal suurenenud,” sõnas politseijaoskonna juht. “Pigem täheldame selles osas oma statistika põhjal langust.”

Antsaar selgitas, et igal inimesel on võimalus relvaomanikuks saada, kuid eelnevalt tuleb edukalt sooritada vastavad eksamid, mis tõestavad inimese teadmisi ja oskusi relva kasutamisel.

“Muidugi on neid, kelle jaoks relv on olulise tähendusega isikliku turvatunde kindlustamise, kuid tuleb arvestada sellega, et relvade omamisega kaasnevad riskid,” rõhutas ta, lisades, et riskid peavad olema maandatud.

“Relva omamine tähendab vastutust ja omanik peab tagama selle kasutamise ohutuse nii endale kui ka teistele inimestele,” kinnitas Rainer Antsaar. Ohutuse tagamiseks külastab politsei tema sõnutsi relvaomanike kodusid ja pakub võimalust leitud relvad loovutada.

Kaitseliidu Saaremaa maleva staabiülem malevapealiku ülesannetes kapten Margo Sai nentis, et Saaremaa maleva liikmeskonna kasvus ja relvalubadega seonduvalt mingeid anomaaliaid ei esine. Juurdekasv on tema sõnutsi stabiilne ja tegevliikmete arv pole viimaste sündmust ajel kiirelt tõusnud.

“Tegeleme aktiivselt väljaõppe kvaliteedi tõstmise ja kõigi liikmete paigutamisega üksustesse. Selle tulemusena on ka avaldatud soovi organisatsioonist välja astuda,” märkis ta. Iive on samas Saia sõnul tegevliikmete osas jätkuvalt positiivne ja aastane juurdekasv ca 40–50 liiget.

Maakonna elanikest kuulub kapten Saia sõnul Kaitseliidu Saaremaa maleva tegevliikmete hulka üle 2 protsendi ning see on üle Eesti keskmise. Probleemiks maleva väljaõppes osalemisel on aga paljudel ikkagi töö ja elukoht, mis ei asu saarel.

Rõõmu teeb Saiale noorte – kodutütarde ja noorkotkaste – kasvav aktiivsus ja liikmelisuse kasv. See on aga tänu vabatahtlikele rühmajuhtidele. Kokku on Saaremaa malevas umbes 1500 liiget.

Mis puutub relvalubadesse, siis kapten Margo Saia hinnangul on lubade arvu kasv seotud jahimeeste arvu suurenemisega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 285 korda, sh täna 1)