JUHTKIRI: Elame maal

Juba taasiseseisvumise järgsed esimesed aastad tõid meie kultuuripilti sellise fenomeni nagu kogukondlik kodanikuliikumine.

Liialduseta võib öelda, et külaseltsid olid ühed esimesed olulised kolmanda sektori esindajad, kes on oma rolli aasta-aastalt kasvatanud ja muutunud maaelu üheks kõige tähtsamaks koostisosaks. Nagu äsja Karala külaseltsi 20. sünnipäevaga seoses märgiti: küllap oleks küla ka ilma seltsita saanud, kuid siis ei saaks tõenäoliselt rääkida külaelust Karalas selle praeguses tähenduses.

Enam-vähem sinna paarikümne aasta tagusesse aega esimeste Saaremaa külaseltside loomine jäigi – lisaks Karalale veidi varem Tiirimetsa, samuti Kaarma, Mustjala. Ja nad on jäänud tegutsema tänase päevani. Inimesed on tulnud, tegutsenud ja läinud, aga selts on kestnud ja kestab küllap nii kaua, kuni tal on taga elujõuline kogukond.

Lisaks sellele, et nad hoiavad oma piirkonna inimeste vaimu ja meele virgena ning seisavad patriootidena kodukandi heaolu eest, on külaseltsid laiemalt olnud kogu küla- ja kodukandiliikumise kandetalaks. Mõneti saab nende tegevust vaadelda isegi regionaalpoliitika tegemisena. Kui riigi tasandil tehakse kampaaniat “Maale elama”, siis külaseltsid on sisuliselt juba mitukümmend aasta teinud kampaaniat “Elame maal”. Ja energiat paistab selleks jätkuvat veel küll ja küll.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)