Salme leiud annavad uut aimu viikingiaja algusest (4)

KÜMME AASTAT UURIMISTÖÖD EES: Jüri Peets võttis neljapäevase kohtumise kokku sõnadega: “Ilus start oli, aga tibusid loetakse sügisel ja sügis on kaugel, projekti lõpp aga alles kümne aasta pärast.”  TÕNU VELDRE

KÜMME AASTAT UURIMISTÖÖD EES: Jüri Peets võttis neljapäevase kohtumise kokku sõnadega: “Ilus start oli, aga tibusid loetakse sügisel ja sügis on kaugel, projekti lõpp aga alles kümne aasta pärast.”
TÕNU VELDRE

Salmelt 2008. ja 2010. aastal leitud kaks laevmatust pälvisid taas rahvusvahelist tähelepanu, sest sealsete leidude abil loodetakse täpsustada viikingiaja kujunemist.

Eelmisel neljapäeval kohtus arheoloogiadoktor Jüri Peets Tallinnas Uppsala ülikooli arheoloogia õppetooli esindajatega. Lähiajal loodetakse nendega sõlmida eelkokkulepped ühisprojektiks “Vetenskapsrådet 2016–25”.

“Viking Phenomenoni” nime kandvat kümneaastast uurimisprojekti juhib Uppsala ülikooli arheoloogiaprofessor Neil Price. Projekti täitjad on arheoloogid dr. Charlotte Hendenstierna Jonson Stockholmi ülikoolist ja dr. John Ljungkvist Uppsala ülikoolist.

Tallinna ülikooli poolt kuuluvad projektiga liidetavasse Salme töögruppi lisaks Jüri Peetsile veel inimluude uurija-antropoloog Raili Allmäe, osteoloog Liina Maldre ning konservaator ja IT-spetsialist Reet Maldre.

Rootslased uuriksid projekti käigus ajavahemikus 1920–1950 Valsgärdes väljakaevatud laevmatuseid, mille leiumaterjal on põhjalikku uurimist oodanud üle kuuekümne aasta. Lisaks ootab oma aega hulgaliselt põletusmatuseid. Nüüd soovitakse sealseid leide võrrelda Salmelt leituga.

“Põhiline, millele uurimus koos Salmega keskendub, on viikingiekspansiooni algus,” selgitas Jüri Peets, kes usub, et projekti käigus viiakse kokku nn eelviikingi- ehk vendeli aeg – aastad 550 kuni 800. Sellele järgneva viikingiaja lõpp on täpsemalt paika pandud Hastingsi lahinguga 1066. aastal.

Peets märkis, et projektiga loodetakse Salme leidude põhjal üldisesse suurde pilti lisada teema “Skandinaavlased väljaspool Skandinaaviat”. Uuritakse Eestis olevaid skandinaavia tunnuseid, DNA-d, seoseid Soome ja Venemaaga.

Sel aastal loodetakse raha saada analüüside tellimiseks, mis on toppama jäänud väikeste summade taha. “Kui üldse raha pole, on ka väike summa oluline,” nentis Peets. (Leidude konserveerimise jätkamiseks raha siiski saadi.)

“Liina Maldre saab hakata uurima koerte DNA-d ja päritolu. Inimluustike DNA annab meile isikute omavahelise suguluse. Saame enam-vähem määrata ühe sõjasalga koosseisu: kas nad olid omavahel sugulased, kui kauged ja kas üldse. See on huvitav asi, sest praegu võib seda vaid teoreetiliselt oletada,” rääkis Peets.

Mõne aasta jooksul peaks kaante vahele jõudma ka Salme eelviikingiaegsete laevmatuste arheoloogiliste kaevamiste esialgsed tulemused, mille teine osa oleks leidude kataloog.

Tõnu Veldre, Raido Kahm


MUINASLAEVAD

  • Salme laevaleid on Salme alevikus aastatel 2008. ja 2010. avastatud ja arheoloogiliselt uuritud kahe eelviikingiaegse (u 750 pKr) neediridadena säilinud laeva jäänused koos luustike ja muinasesemetega. Kogu maailmas teeb leiu ainulaadseks neisse maetute suur hulk (kokku 41 langenud sõdalast) ja matuseinventari rikkalikkus. Salme matuselaevad on seni ainukesed omataolised Eestis.
  • Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Arheoloogiliste uurimistööde ajal leiti laevakontuurist seitsme inimese luustiku jäänused, kahe mõõga katked, odaots, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud.
  • Salme koolimaja kõrvalt leitud teise laeva 2010. ja 2011. aasta arheoloogiliste kaevamistega avastati laevakontuurist lisaks korrapärastes ridades ja neljas kihis lebavale 34 skeletile 40 mõõka, 15 kilbikupalt, 324 mängunuppu, 15 sarvkammi, ligi 100 nooleotsa, luisukive, käärid, nuge jms.

Allikas: Jüri Peets

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 003 korda, sh täna 1)