Merepääste selts kogub jõudu

SÜGISTORM: Mullu novembri keskel toimunud õppusel jäid Lõmala sadamas pildile Kuressaare SRU meeskonna liikmed (vasakult) Olari Malk, Alar Peegel, SRU juht Indrek Aavik ja Ülar Jürviste. Kuressaare SRU pälvis õppusel kõige rohkem kiidusõnu.  TAMBET ALLIK

SÜGISTORM: Mullu novembri keskel toimunud õppusel jäid Lõmala sadamas pildile Kuressaare SRU meeskonna liikmed (vasakult) Olari Malk, Alar Peegel, SRU juht Indrek Aavik ja Ülar Jürviste. Kuressaare SRU pälvis õppusel kõige rohkem kiidusõnu.
TAMBET ALLIK

8. augustil kolm aastat tagasi loodud Saaremaa vabatahtlik merepääste selts on lühikese ajaga saanud tuntuks kogu maakonnas. Liikmeid on igal aastal juurde tulnud ja alles hiljaaegu, eelmise nädala neljapäeval anti tunnistused kätte uutele vabatahtlikele merepäästjatele.

Esimesed merepäästejaamad asutati mereajaloolase Bruno Pao andmeil Vilsandil ja Sõrves juba 1859. aastal. Tsaari-Venemaal moodustati merepäästeühing 1874. aastal. “Kui Vilsandi ja Sõrve päästejaamad olid kroonu omad, siis ühingusse kuulusid vabatahtlikud päästjad,” rääkis Pao.

19. sajandi lõpus asutati Saaremaal mitu uut päästejaama: Kollinga Uudepanga lahe ääres, Kuivastu Muhus, Orissaare, Soela (praeguse sadama asupaigas) ja Kuressaare.

Pole vaja tikutulega otsida

Saaremaa vabatahtliku merepääste seltsi juhatuse liige ja seltsi loomise peamisi initsiaatoreid Maidu Lempu (fotol) ütles, et vabatahtlikke merepäästjaid pole vaja tikutulega otsida. Mehed ja ka naised on ise näidanud initsiatiivi, soovides seltsi tegevuses osaleda.

“Seltsi loomise mõte tekkis siis, kui sõber Tarmo Mägiga Sõrve sõites nägime merel abivajavat meeskonda. Ühel Saksamaa alusel oli kütus otsa saanud. Me saime neid aidata ja nii see seltsi tegemise mõte kinnistuski,” rääkis Lempu.

Kolm aastat tagasi panid Maidu Lempu ja Tarmo Mägi vabatahtlikule merepääste seltsile aluse. “Sakslaste siiras tänu liigutas. Mõistsime, kui tähtis on merehädalisi aidata,” rääkis ühingu juhatuse liige Lempu.

Seltsi liikme jaoks on esmatähtis ujumisoskus. Lempu sõnul peab igas päästjas peituma säde, mis kutsub inimesi aitama. “Me ei tee liikmete kutsumiseks erilist kampaaniat. Loomulikult võtame uusi liikmeid juurde. Aga inimene peab selleks ise soovi avaldama,” märkis Lempu.

Seltsi liikmed vajavad ka spetsiaalset nüüdisaegset varustust. Kasse või Bella paat päästjatele ei sobi. Varustus, alates paadist ja lõpetades spetsriietusega, on küllaltki kallis.

Praegu on seltsil liikmeid 45. Aktiivsemad üksused tegutsevad Kuressaares, Abruka saarel, Soelas, Lõmalas ja Sõrves. Väiksem üksus on Kungla sadamas. Esimese astme koolituse on läbinud 42 seltsi liiget. Kahel liikmel on seljataga teise astme koolitus.

“Ujumisoskuse all peetakse silmas, et päästja peab vees endaga hakkama saama. Kindlat normatiivi teatud distantsi läbimiseks pole kehtestatud. Vanusepiirangut ka ei ole. Esimese astme koolitusega pannakse proovile inimese füüsilised ja ka vaimsed võimed. Sooritused on üsnagi kurnavad,” selgitas Maidu Lempu.

Pikemalt loe Saaremaa vabatahtlik merepääste seltsist laupäevasest Saarte Häälest.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 274 korda, sh täna 1)