
TÖÖPUUDUST EI OLE: Madis Tiik kinnitab, et Andruse talu tulevane sulane tööd karta ei tohi ning puudust sellest ka olema ei saa.
MAANUS MASING
Viimase aasta aja jooksul on töötukassa kaudu kolm korda otsitud inimest, kes tahaks sulaseks hakata. Mustjala vallas asuv Andruse mahe- ja turismitalu on üks koht, kus sulast vaja.
“Sulane pole kunagi olnud lihtsalt töömees, vaid ikka rohkem nagu pereliige,” ütleb Andruse talu peremees Madis Tiik, kes pigem tuntud tohtrina ja tervisealase digitegevuse kaudu. Ent sellele lisaks peab ta Rahtla külas talu, mis on 16 aastaga kasvanud üsna korralikuks ettevõtmiseks. On 300 lammast, sadu hektareid hooldatavat maad, turismimajandus, mahepõllundus ja veel mitmeid-setmeid tegemisi.
Sulane peab oskama palju
Madis Tiik tunnistab, et tal endal on kasulikum teha palgatööd ja sellest saadava rahaga talu arendada. Ajanappus ja see, et tema püsielukoht asub mandril, ongi pannud sulast otsima.
Vaja oleks sellist tublit sulast, kes majandaks talus sellest vaatevinklist, nagu oleks see tema oma, ja suudaks oma peaga mõtelda. Mitte ainult järgida peremehe antud nimekirja töödest, mis tegemist vajavad. “Tööpuudust ei ole,” kinnitab Madis Tiik.
Töötukassasse antud kuulutuses on nõudeid üsna palju (vt kõrvaolevast infokastist). Tiik tõdeb, et sulane peab tõesti palju asju oskama. Kuid alati on ka töö käigus nüansside juurde- ja ümberõppevõimalus.
Ent põhilised oskused ja kogemused peavad ikka endal olemas olema.
Tegelikult taandub Tiigi sõnul väga palju just inimese tahtmisele, suhtumisele ja isikuomadustele. Madis Tiik ütleb, et tal on sulaseid olnud küll ja nii mõnigi neist on olnud heade oskustega töömees, aga siis on ilmnenud vajakajäämisi mõnest teisest küljest.
Sulasekandidaadil tuleb teha proovitöid ning siis saab aimu, kas mees sellele töökohale sobib. Tiik rõhutab korduvalt just seda, et sulaseamet on pikaajaline töökoht. Mitte suve- või talveprojekt.
Kui vaja, saab ka elukoha
Taluga tuttavaks saamine võtab oma aja ning Tiigi sõnul on Andruse arenev talu ja sulasel saaks ka selles arengus olema väga oluline roll. Sisuliselt selle igapäevane elluviimine. Kusjuures igapäevane töö ei tähenda alati kellast kellani töötamist, tööaeg on paindlik. Lisaks sulasele on talus veelgi töötajaid. Sulase otsene ülemus on töödejuhataja, kes ise tegeleb peamiselt talu organiseerimistöödega ja on seotud ka peremehe teiste ettevõtmistega. Palka pakub Andruse talu sulasele 800 eurot, mis Tiigi sõnul on Saaremaal täiesti korralik teenistus. Kuid see ei ole ka lõplik, läbirääkimiste varu on täitsa olemas.
Madis Tiik ütleb, et kui vaja, leiaks sulasele Rahtlas ka elukoha. Kuidas ja mis, on jälle läbirääkimiste küsimus. Seega oleks paslik tulla juba kasvõi terve perega. Ikka kohe päriselt paika.
Kui Saarte Hääl teisipäeval Rahtlas käis, oli Tiigi sõnul endast juba märku andnud neli sulaseks soovijat. Kuid tahtjaid oodatakse veel.
SULANE
- Haridus: kutseharidus keskharidusega
- Hariduse valdkond: põllumajandus, metsandus ja kalandus
- Varasem töökogemus samal ametialal: vähemalt 3 aastat
- Keeleoskus: eesti
- Juhiload: T, CE
- Arvutioskus, kontoritarkvara: e-posti kasutamine, interneti kasutamine
- Muud nõuded: kasuks tulevad ehitustööde ja tehnika remonditööde oskused. Otsime usaldusväärset, vastutustundlikku ja sõbralikku inimest pikaajaliseks koostööks. Töö seisneb metsatööde ja igapäevaste talutööde tegemises peamiselt Mustjala vallas Rahtla külas ja selle ümbruses, aga ka mujal Saaremaal.
- Peamised tööülesanded: töö traktoriga (Valtra N163) ja põllumajandustööd (loomakasvatus, taimekasvatus),
heakorratööd ja hoonete hooldus; abi metsatöödel; abi üldehitustöödel ja remonditööd (talu piires) ning muud talutööd.
Tubli, et ütles ka numbri välja. Jõudu jaksu sulase leidmisel.
Palk on iseenesest OK! Paraku 50 aastat kestnud kolhoosiaega on teinud oma töö. Kui ikka paar põlvkonda on tegeletud nn. “mõisaköie lohistamisega” koos aktiivse varastamisega, siis on raske tööinimest talusse leida selliste inimeste või nende järglaste hulgast! Samas tunneksin huvi – kui palju ühe lamba kohta taluperemees riigi käest toetuseks raha välja tõmbab ja palju talu ka aastas riigile maksu maksab!???? Ehk siis lühidalt – kuidas on bilanss makstud maksude ja saadud toetuste vahel!?
Taluperemees “tõmbab riigi käest” ühe vähemalt aastase ute kohta toetust 15,88 eurot aastas. Aga sinul soovitan arvutada, kui palju sellel talumehel ühe ute aasta jooksul ülalpidamine maksma läheb.
Kui sul on hirm, et see talumees lihtsalt niisama ratsa rikkaks saab, siis asjata. tegelikult soovitaks sul tema juurde vähemalt kuuks ajaks sulaseks minna, siis ehk selliseid küsimusi ei tekiks. Ja kui tekib, siis on olemas selline portaal nagu pria.ee, kust virgem inimene ka ise andmeid leiab.
Õnneks minu vaimne potensiaal võimaldab teistsuguses ametis tööd teha. Pidev riigitoetus paraku seal puudub, tuleb ise hakkama saada. Küll aga makstud maksud lähevad kindlasti ka suvalistele lambapidajatele. Ei usu, et toetus lambapidajal on nii tagasihoidlik. Küll sinna ikka lisandub veel 100 muud erinevat toetuse meedet.
lollidemaal räägivad ärimehed alati brutopalgast, tööline saab sellest teada alles esimesel palgapäeval :)
Miskipärast tundub, et pikaajalist koostööd seal talus sulase ja peremehe vahel ei sünni….