JUHTKIRI: Kauge kallis arstiabi (5)

Igasugu likvideerimiste-kärpimiste-vähendamiste korral on üks argument olnud ikka see, et nii muudetakse kõnealuse valdkonna toimimine tervikuna tõhusamaks. Ja inimeste jaoks, keda need muudatused puudutavad, ei lähe midagi halvemaks, hoopis vastupidi. Mäletate, kui neli aastat tagasi üle Eesti päästekomandosid suleti, Leisi oma sealhulgas, toodi sama põhjendus.

Haigekassa põhjendab oma kavatsust koondada arvestatav osa eriarstiabi suurematesse linnadesse sellega, et haiglahoonete, aparatuuri ja personaliressursi kasutamine oleks optimaalne. Ning tervishoiuteenused oleksid patsientidele ühtmoodi kättesaadavad ja ravikvaliteet parim.

Sõnades võib ju eesmärk olla ilus ja üllas, aga tegelikkus kipub olema teistsugune: arstiabi kättesaadavus väheneb veelgi ning tohtri juurde sõit läheb patsiendile oluliselt kulukamaks. Eriti siis, kui tohtri juurde on tarvis sõita mere tagant.

Viimasel ajal on tihti avaldatud arvamust, et kõigi ja kõige kohta peetakse arvestust vaid Exceli tabelis, päris elust hoolimata. Ka haigekassa plaane silmas pidades jääb vägisi tunne, et ravikindlustusasutus peab esmatähtsaks raha kokku hoida, inimene oma murede ja tervisehädadega on aga teisejärguline. Kui mitte veelgi tähtsusetum.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 477 korda, sh täna 1)