Munapraadimine polegi käkitegu

MUNAD VORMI: Kristiine Kallas kasutas munaküpsetuseks silikoonist muffinivorme. MAANUS MASING

MUNAD VORMI: Kristiine Kallas kasutas munaküpsetuseks silikoonist muffinivorme.
MAANUS MASING

Ilmselt juba ürgajal varastasid inimesed linnupesadest mune, et neid lõkketuhas söögiks küpsetada. Nõukaajal olid ühikas elavate tudengite toidulaual stipipäevade vahel enamasti praekartulid ja härjasilmad. Munapraadimine on kiire ja lihtne viis toitvat leivakõrvast valmistada.

 

‘Tänapäeval on munapraadimiseks lihtsate lahenduste kõrvale välja mõeldud ka keerulisemaid moodusi, näiteks muna küpsetamine. Neid nõustusid meile tutvustama Kuressaare ametikooli 1. kursuse kokaõpilane Kristiine Kallas Leisist ja kutseõpetaja Lemmi Heero. Eksperimendi viisime läbi Kuressaare ametikooli õppeköögis.

Sel ajal, kui Kristiine töökohta ette valmistas, rääkis Lemmi, et praegused ametikooli kokaõpilased alustavad õpinguid muna katkilöömise harjutamisest. Õpetaja tõdes, et tänapäeval noored enam kodus naljalt süüa ei tee. “Siis ongi nii, et noor inimene seisab õnnetuna keset kööki, kaks muna peos, ja küsib, mida teha. Mis saladust seal ikka on – tugev kiire löök noaga või vastu anuma serva, ja valmis.”

Selleks, et muna ahjus küpsetada, läheb tarvis vastavat vormi. Õpetaja Lemmi soovitusel kasutame kaupluste majapidamistarvete osakonnas müüdavaid silikoonist muffinivorme. Asja ajavad ära ka ühekordsed pabervormid, kuid need võiks kuju säilitamiseks asetada metallvormi.

Küpsemisaeg on pikem

Munavormi võib välja lõigata ka leivast: leivatükk uuristatakse seest tühjaks, valatakse sinna muna ja praetakse seejärel pannil. “Siis saab ka vormi ära süüa,” selgitas Lemmi.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 391 korda, sh täna 1)