Kuressaares Raekoja tn 2 asuv aastaid räämas seisnud kortermaja on kavas juba lähiajal lammutada ja sügiseks sinna uus hoone ehitada.
“Linnavalitsuselt on nii lammutus- kui ka ehitusluba käes, aga meil on vaja ka muinsuskaitse ehitusluba,” ütles mullu hoone ostnud AS-i Termoran juhatuse liige Andre Kiil. “Ilmselt juba üsna pea saame ka selle kätte ja siis läheb lammutamiseks.”
Kiil ütles, et maja on kavas üles ehitada peaaegu algsel kujul ja isegi selle värv saab olema kollane. “Väikseid muudatusi siiski teeme, hoone hoovipoolses osas,” rääkis Kiil, lisades, et uus maja tuleb praegusest kõrgem, kuna hoone on kavas taastada originaalkõrguses. “Praegu on maja madalam, kuna vundament on maa sisse vajunud,” selgitas Kiil.
Firma alustab uue hoone ehitamist kohe, kui vana on lammutatud. “Ideaalis valmib uus maja suve lõpus, septembriks,” lausus Kiil.
Tema sõnul on tulevase maja korterite vastu juba suur huvi, kuigi aktiivset müüki veel tehtud pole. “Oleme ka juba kokkuleppeid sõlminud,” märkis Andre Kiil.
Loading ...
Kuidas saab Kuressaares vundament maa sisse vajuda?
Kuressaares on kõik võimalik.
Mitte maa sisse vajuda, vaid maapind kerkib. Näiteks kesklinna lähedal, ühe põhitänava ääres asuva maja ümber, on maapind 40 aastaga kerkinud ca 15 cm. Selle põhjustajaks on kindlasti linnas lenduv tolm, mis sadestub murule. Lisaks koristamata jäänud puulehed.
Maja enda vajumist peaks saama kontrollida reeperite järgi.
Ää Jürka lora sii praest niipailu kua. Sool võib sääl Salmel maapind lehtede ning tolmu pärast tõusta, aga mitte siis Kuressaares. Peamiselt tõuseb sii maapind seepärast, et iga kord kui teed tehtakse äi viitsita vana lagund kihti ää vedada, uus pannakse ikka vana pääle. Nii oogid keik need kenad munakivisillutisega teed juba ammuilma asfaltiga kaetud ning iga pindamine tõstab teepinda veelgid. Kas sa Jürka tahad moole väita, et need nõnnanimetatud Holostovi komleksi majad ehitatigid maa sisse, nõnnamoodu, et ukseaugud nüüd puha madalamal kut kõnnitee pind. Äi, äi, sa Jürka aad moole siis ikka uppundkukejuttu, äi midad muud. Tule säält Salmelt linna ning mine kae meite kesklinna majade ukseaukusid, siis sa näed, mis ning kudas.
tõde tõuseb, vale vajub
arvan, et 15cm-ist on siin tugevam “vajumine” toimunud ja eks ikka selleks, et uueks majaks saaks ilusa kahekorruselise kortermaja joonistada.
Samas, miks ka mitte!
Tegelikult on lugu vist nii, et on veetud pinnakatet nii kruusa, liiva ja miks mitte asfaldimustkate kujul. Aga vundamendi alla seda ei topita, ikka vundamendi kõrvale majast väljapoole. Vajumist pole seal üsna kindlasti.
Hooned ikka vajuvad. Vajumise suurust ning kiirust saaks hinnata pinnase kandevõime ning hoonest tuleneva koormuse järgi.
Tõsi on muidugi ka see, et ümberkaudne pind kerkib. Seda on hea vaadata vanade aitade jms hoonete järgi, mille muldpõrand on ajaga madalam, kui ümberkaudne pinnas hoonest väljaspool nii et välisuks ei käi korralikult lahti. :)