Mure kooli säilimise pärast pani emotsioonid möllama (13)

MURELIKUD: Jaen Teär (mikrofoniga) leiab, et Kihelkonna elanike hirmud on põhjendatud. Tema kõrval istuv Valdo Lauri nentis, et maal sureb elu vaikselt välja. Esiplaanil veel talunik Aivar Kallas. MAANUS MASING

MURELIKUD: Jaen Teär (mikrofoniga) leiab, et Kihelkonna elanike hirmud on põhjendatud. Tema kõrval istuv Valdo Lauri nentis, et maal sureb elu vaikselt välja. Esiplaanil veel talunik Aivar Kallas.
MAANUS MASING

Kihelkonna rahvamajas neljapäeva õhtul toimunud haldusreformi-teemalisel avalikul arutelul tuli ilmekalt välja kohaliku kogukonna suur mure oma kooli säilimise pärast.

Arutelu teema oli haridus, kuid see ei takistanud osalejaid kõnelemast ka haridust mitte nii otseselt puudutavatel teemadel, kuni riigi regionaalpoliitika puudumiseni välja. Kuid kohaliku kooli säilimine või mittesäilimine jooksis katkematu niidina läbi kogu ürituse, päädides pärast selle lõppu isegi ebatsensuursete väljenditega.

Kihelkonna kooli direktor Enda Torga nentis, et praegu on kool lastele piisavalt lähedal. Seda kinnitasid ka kolmapäeval koos olnud ümbruskonna lapsevanemad, kes leidsid, et kool peaks asuma ka tulevikus Kihelkonnal.

Kas kool ka kümne aasta pärast alles on, Torga öelda ei söandanud, kuid oli selles osas siiski lootusrikas. “Muidu me täna siin ei oleks,” sõnas ta, mööndes samas, et ühendvald tähendab tõenäoliselt kooli kadumist. “Ma arvan, et suures vallas ei peeta mõistlikuks, et iga üheksa kilomeetri tagant on kool,” nentis ta.

Lääne-Saare endine vallavanem Andres Tinno ütles, et liitklassid pole kunagi olnud kõige parem kasvatusviis ja igas klassis võiks olla teatud arv lapsi, et neil tekiks õlg-õla tunne ja oleks ka korvpallivõistkonna loomise võimalus.

“Esimesed neli klassi võiks laps õppida siiski võimalikult kodu lähedal,” arvas ta. Lääne-Saare ühinemiskogemusest rääkides sõnas Tinno tõenäoliselt Kihelkonna koolile vihjates, et ühendvalla tekkimisega suurenes Lümanda kooli õpilase arv tunduvalt.

Laevaehitusfirma Luksusjaht tegevjuht Andres Toom tuletas meelde, et Kihelkonna kool sündis möödunud sajandi 30. aastate alguses ja sellele eelnes samuti ümbruskonna nelja-viie väikese külakooli sulgemine.

Talunik Valdo Lauri pidas arutelu kooli ümber aga üleüldse mõttetuks. “Meie point on selles — kas riik vaatab näoga maa poole või ta ütleb, et tulge linna elama ja unustage maaelu ära. Oletame, et ma elan Tallinnas ja mul on sellest s…auguni ja ma tahan maale elama minna. Mida teeb riik selleks, et mul tuleks säde silmadesse? Siin ei ole tööd, koolid lõpevad ära. Kõik sureb vaikselt välja!”

Järgmine SA Turvaline Saaremaa, Kadi raadio ja Saarte Hääle korraldatav haldusreformi arutelu toimub tuleval neljapäeval Valjalas.


ARVAMUS

“Praegu räägitakse viiest tuhandest elanikust, tuleb järgmine partei – ütleb üksteist tuhat, kolmas nägu tahab ehk juba Pärnu linnaga kokku panna. Ja mis kooli puutub, siis ühisvallaks minnes võime ju kooli sinna sisse kirjutada, aga meie hirmud on põhjendatud, kuna otsuse teeb volikogu. Ja teine volikogu, kui see kokku tuleb, paneb kooli pauh kinni. Temal on Exceli tabel ees. Ja meie oleme ilma koolita, kas tahame või ei taha.”

Jaen Teär, kohalik elanik, kaitseliitlane 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 857 korda, sh täna 1)