MURELIKUD: Jaen Teär (mikrofoniga) leiab, et Kihelkonna elanike hirmud on põhjendatud. Tema kõrval istuv Valdo Lauri nentis, et maal sureb elu vaikselt välja. Esiplaanil veel talunik Aivar Kallas.
MAANUS MASING
Kihelkonna rahvamajas neljapäeva õhtul toimunud haldusreformi-teemalisel avalikul arutelul tuli ilmekalt välja kohaliku kogukonna suur mure oma kooli säilimise pärast.
Arutelu teema oli haridus, kuid see ei takistanud osalejaid kõnelemast ka haridust mitte nii otseselt puudutavatel teemadel, kuni riigi regionaalpoliitika puudumiseni välja. Kuid kohaliku kooli säilimine või mittesäilimine jooksis katkematu niidina läbi kogu ürituse, päädides pärast selle lõppu isegi ebatsensuursete väljenditega.
Kihelkonna kooli direktor Enda Torga nentis, et praegu on kool lastele piisavalt lähedal. Seda kinnitasid ka kolmapäeval koos olnud ümbruskonna lapsevanemad, kes leidsid, et kool peaks asuma ka tulevikus Kihelkonnal.
Kas kool ka kümne aasta pärast alles on, Torga öelda ei söandanud, kuid oli selles osas siiski lootusrikas. “Muidu me täna siin ei oleks,” sõnas ta, mööndes samas, et ühendvald tähendab tõenäoliselt kooli kadumist. “Ma arvan, et suures vallas ei peeta mõistlikuks, et iga üheksa kilomeetri tagant on kool,” nentis ta.
Lääne-Saare endine vallavanem Andres Tinno ütles, et liitklassid pole kunagi olnud kõige parem kasvatusviis ja igas klassis võiks olla teatud arv lapsi, et neil tekiks õlg-õla tunne ja oleks ka korvpallivõistkonna loomise võimalus.
“Esimesed neli klassi võiks laps õppida siiski võimalikult kodu lähedal,” arvas ta. Lääne-Saare ühinemiskogemusest rääkides sõnas Tinno tõenäoliselt Kihelkonna koolile vihjates, et ühendvalla tekkimisega suurenes Lümanda kooli õpilase arv tunduvalt.
Laevaehitusfirma Luksusjaht tegevjuht Andres Toom tuletas meelde, et Kihelkonna kool sündis möödunud sajandi 30. aastate alguses ja sellele eelnes samuti ümbruskonna nelja-viie väikese külakooli sulgemine.
Talunik Valdo Lauri pidas arutelu kooli ümber aga üleüldse mõttetuks. “Meie point on selles — kas riik vaatab näoga maa poole või ta ütleb, et tulge linna elama ja unustage maaelu ära. Oletame, et ma elan Tallinnas ja mul on sellest s…auguni ja ma tahan maale elama minna. Mida teeb riik selleks, et mul tuleks säde silmadesse? Siin ei ole tööd, koolid lõpevad ära. Kõik sureb vaikselt välja!”
Järgmine SA Turvaline Saaremaa, Kadi raadio ja Saarte Hääle korraldatav haldusreformi arutelu toimub tuleval neljapäeval Valjalas.
ARVAMUS
“Praegu räägitakse viiest tuhandest elanikust, tuleb järgmine partei – ütleb üksteist tuhat, kolmas nägu tahab ehk juba Pärnu linnaga kokku panna. Ja mis kooli puutub, siis ühisvallaks minnes võime ju kooli sinna sisse kirjutada, aga meie hirmud on põhjendatud, kuna otsuse teeb volikogu. Ja teine volikogu, kui see kokku tuleb, paneb kooli pauh kinni. Temal on Exceli tabel ees. Ja meie oleme ilma koolita, kas tahame või ei taha.”
Jaen Teär, kohalik elanik, kaitseliitlane
Loading ...
Kui noor inimene tahab minna maale elama, on ta esimene küsimus, kas kohapeal on kool ja lasteaed.Tänapäeval on ka kaugtöö tegemise võimalus, seega töökoht pole alati peamine, hoopis turvaline elupaik. Maakoolis ja lasteaias on oluline ka noorte ja entusiastlike õpetajate olemasolu. See on väikese maakooli kõige suurem probleem, sest õpetajaskond on sageli ühe ja sama kooslusega olnud aastakümneid ja entusiasmi pole kusagilt leida (on ka erandeid). Need koolid ka tühjenevad lastest. Ei suuda soovitada noorele perele ka liitklasse. Kui noor pere küsib, kas kohapealne kool on ka hea, mida siis vastata? Praegu pole ma mõelnud absoluutselt Kihelkonna kooli peale, vaid vähese lastearvuga põhikoolide peale üleüldiselt.
Tore ,et rahvale asi muret teeb,aga miks pole kusagil “vallaisasid” näha.Paistab,et neid see asi eriti ei huvita-Palgad ju tõusid ja elu nagu lill.
Saalis palju “imporditud” inimesi Leisi ja Lääne-Saare vallast. Ohoo ja noor Toompuu lausa arvamusliider. Kahju jah, et kohalikke nii vähe. Tundub, et see laulu ja lustiga ühendvalla loomine on üks mõttetult kurb asendustegevus.
vallaisad samal ajal testisid Vilsandi paadi manööverdusvõimet ja tippkiirust?
KOLLANE REVOLUTSIOON
Kired tuleks kodus möllama panna :)
Lasterikast kooli ei pane ju keegi kinni.
Olen sinuga nõus, nimetasid ära ühe väga olulise asja. Oluline pole maakohas mitte kooli kui sellise olemasolu, vaid just see, milline on selle kooli sisu. Paraku Kihelkonna koolis ongi just selline õpetajaskond, kel puudub säde silmades, ollakse oma mugavustsoonis ja tehakse just see miinimum et palk välja teenida.
Pole ju mingit tähtsust kus see kool asub – tähtis on et selles koolis on hea hariduse saamise võimalus , kord ja transport kooli ja tagasi
Mõtlen, et miks osad maapõhikoolid on edumeelsed, tugevate väärtustega ja osad mitte. Kasvõi kõrvutades kahte või kolme lähedalasuvat kooli. Ehk oleks siiski vajalik, et kooli juhtkond aegajalt vahetuks, näiteks üle 10 aasta üks juht paigal ei ole. Uus luud pidavat paremini pühkima kui kulunud luud. Võibolla on mõtlemise koht.
Kihelkonna rahvas oli poe juures enne kenasti “julgust” võtnud ja siis seda melu ikka jagus :D
Kihelkonnal puuďub igasugune valikuvõimalus haldusrehvormi osas. Ainus võimalus on ühineda Lääne-Saarega etteantud tingimustel. Jäädi lihtsalt lootusetult hiljaks. Isegi ühinemine Mustjalaga ei päästa.
No Kihelkonna lihtsalt lootis et haldusreformi ei tule, aga näedsa, nüüd on jama majas, sest seekord tehakse reformi ära.
statitisliselt on elanikearvu vahenemine just Kihelkonnal yks katastroofilesemaid olnud. Kui mingi ime ei juhtu ja tookohti juurde ei teki sureb see piirkond jargmise 20 aasta jooksul valja.