Vello Mäss meelitas kohale saalitäie huvilisi

MEREJUTUD: Teadur Vello Mäss võib oma tähtsaimaks töövõiduks pidada 1893. aastal teel Tallinnast Helsingisse uppunud soomuslaeva Russalka leidmist 2003. aasta 22. juulil Soome lahe põhjaosas. MAANUS MASING

MEREJUTUD: Teadur Vello Mäss võib oma tähtsaimaks töövõiduks pidada 1893. aastal teel Tallinnast Helsingisse uppunud soomuslaeva Russalka leidmist 2003. aasta 22. juulil Soome lahe põhjaosas.
MAANUS MASING

Eesti meremuuseumi teadur, Maasilinna laeva ja Salme muinaslaevade uurija Vello Mäss kohtus kolmapäeva õhtul huvilistega Kuressaare Meremajas.

Saalitäis inimesi kuulas huviga merearheoloogi pajatusi uurimisretkedest, arheoloogide unikaalsetest leidudest, merenduse ajalooraamatu koostamisest ja paljust muust merekultuuriga seonduvast.

Saaremaa rannikumeres Maasilinna all elas Vello Mäss, uurimislaeva Mare kapten, 1987. aastal üle ka oma elu dramaatilisemad hetked, päästes aluse tugevas tormis ümber minemast.

“Siis olin ma küll surmale lähemal kui kunagi varem. Juhtus nii, et ühe ankru terastross läks vintsi. Tross kiilus ümber veovõlli. Mootor suri välja. Sukeldusin alla ja hakkasin teras­trossi rauasaega läbi saagima,” rääkis Mäss.

Töö ei edenenud. Torm pildus laeva kui väikest pilbast. Saag ei püsinud soones.

“Alustasin ikka uuesti ja uuesti. Soont oli võimatu leida. Iga hetk oleksin võinud jääda laevapõhja ja merepõhja vahele. Seda oleks võinud võrrelda teerulli alla jäämisega. Lõpuks sain trossi läbi saetud ja seejärel olin nagu välk laeva tekil tagasi,” meenutas kapten Mäss eluohtlikku olukorda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 600 korda, sh täna 1)