SUUR MAA, SUURED ASJAD: Tsirkust, veel rohkem tsirkust

Sügisel saab Eesti uue riigipea ja see saab olema kahtlemata oluline valik. Aga veel olulisem, isegi meie vaatevinklist, on see, kes valitakse novembris Ühendriikide uueks presidendiks. Pean tunnistama, et Barack Obamast pole ma presidendina suurt kunagi pidanud. Ta on kahtlemata värvikas kõnemees, võib-olla isegi kõige parem nende Ameerika presidentide seas, keda mina oma eluajal mäletan.

Valimiskampaanias oskas Obama hästi ära kasutada sotsiaalvõrgustikke, näidata end uue ja moodsana. Isegi Nobeli rahupreemia anti talle eriliste teeneteta. Jah, Obama puhul tõstetakse esile tervishoiureformi, ent mõnigi ameeriklane (iseäranis muidugi vabariiklaste pooldaja) muigab hapult, öeldes, et see pole tegelikult kuigi suur asi.

USA presidendiralli kestab läbi kogu aasta ja seda peetakse üheks kõige demokraatlikumaks demokraatia näiteks maailmas. Tänavu on endast rääkima pannud üks mees. Vabariiklaste kandidaat Trump, Donald Trump. Veel pole ta ametlikult vabariiklaste number üks, kuid liigub selles suunas üsna kindlate sammudega.

Ettearvamatu, ekstravagantne, pöörane ja agar nagu nimekaim, Walt Disney koomiksikangelane Piilupart Donald. Valged Ameerika sini­kraed (ja mitte ainult nemad) on järjest krõbedamate väljaütlemiste peale leilis. Ei mingit vaoshoitust, poliitilist korrektsust ega diplomaatiat. Trump jutlustab saabuvast rikkusest ja küllusest, aga ka rahvastiku puhastamisest ja piiride sulgemisest. Tema fanaatilised toetajad on mitmel pool üritustel vastastega kähmlema läinud. Trumpi on võrreldud Ronald Reaganiga, kuid bravuuri tundub sel sellil küll kamaluga rohkem olevat.

Kummalisel kombel on demokraat Hillary Clinton sattunud Trumpi edu valguses üha enam olema naiskandidaadina mitte värske ja üllatav, vaid nagu vana kooli esindaja. Mõistuse hääl. Kui Trumpist saab ametlikult vabariiklaste kandidaat, võib see olla vesi Hillary veskile. Sest Trumpi juhitud Ameerika Ühendriigid on midagi sellist, mida keegi ei oska ette kujutleda. Võimalik ebastabiilsuse allikas läänes on pannud Venemaa ametlikud kanalid järjest hoogsamalt Trumpi toetama.

Hillaryl endise riigisekretärina on suured kogemused ja me kõik võime ette kujutada, milline võiks olla Ühendriikide kurss tema valitsemise ajal. Kuid võib juhtuda ka nii, et ta küll võidab, ent kongress jääb endiselt vabariiklaste kontrolli alla. Ja see omakorda teeb presidendi jõuetumaks.

Ameerika nähtused kanduvad varem või hiljem üle Vanasse Maailma. Trumpi-suguste show-meeste edulood mõjutavad kahtlemata ka siinseid poliitilisi tavasid. Ülemiste Vanakese teater oli alles algus. 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hakkame kardetavasti nägema hulga pompoossemaid etendusi.

Me räägime sellest, et tänane riik võiks olla teistsugune. Kaasata rahvast, arendada otsedemokraatiat. Aga kõike ei saa muuta palaganiks, sest nii asjad lihtsalt ei toimi.

Paraku jääb soliidsust poliitikas vähemaks. Poliitilist tsirkust tuleb seevastu järjest juurde. Mida see meie maailmaga teeb, ei tea, aga kardetavasti saame näha.

Neeme Korv, Postimehe ajakirjanik

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 204 korda, sh täna 1)