Pesukaru, põlualune pagulane

Ülikihvti iseloomuga agar pahandusemeister, heas mõttes pätt ja kaabakas. Foto: IRINA MÄGI

Ülikihvti iseloomuga agar pahandusemeister, heas mõttes pätt ja kaabakas.
Foto: IRINA MÄGI

Oma Kodu kevadnumbris teeme juttu toredast lemmikloomast – pesukarust, kes on sattunud ka nn põlatud pagulaste ehk soovimatute võõrliikide nimekirja. Omal ajal kasvatati näiteks Muhus nutriaid päris palju, loodusesse ei pääsenud vist ükski. Võrreldes näiteks metssigade tekitatud kahjudega – just Muhus ja Saaremaal – ei oska nende nimekirjaliikide poolt võimalikku tekitatavat kahju päris adekvaatselt hinnata. Oma mõtteid EL-i otsuse ja pesukaru kui perelemmiku kohta oli lahkesti nõus jagama Heidi Hanso.

Kas on tegemist EL-i poolt ülereguleerimisega? Samas mudilat on meie vetes tõesti palju..?

Kui ma mõned kuud enne seaduse jõustumist sellest Soome meedia vahendusel kuulsin, tekitas selline riigi geograafilist asukohta mittearvestav võõrliikide reguleerimine minus tõelist hämmingut. Selles nimekirjas on kümneid ja kümneid loomi, kes Eesti tingimustes kohe kindlasti sigima ei hakka ja siin ellu jääda ei suuda.

Samas on mõned neist liikudest populaarsed lemmikloomad, kelle aretuse ja müügiga inimesed tegelevad. Siiski tuleb arvestada, et kui näiteks nüüdseks ka Eestis keelualune nutria on suur probleem Itaalias, kus ta saab looduses ilusasti hakkama ja ohustab seetõttu sealse koosluse toimimist, siis seal see liik võõrliigina peakski keelu all olema.

Selles nimekirjas on loomi, kes peaksid olema keelustatud üle Euroopa (nende hulgas tõepoolest ka pesukarud), kuid suurem osa loomi tulnuks minu arvates läbi vaadata konkreetse riigi geograafilist asukohta arvestades.

Loe edasi Oma Kodu kevadenumbrist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 574 korda, sh täna 1)